lihtsalt hing on juba täis sellest haigeks olemisest. just siis kui juba tundsin end inimesena ja suhteliselt tervena,lööb lambist mingi 39 kraadine palavik välja.ma ei saa aru kust see kõik tuleb?!viimased kaks kuud on ikka täielik piin olnud.häda häda otsa.juba huviga ootan,mis haigus mind järgmisena tabab ja üllatada suudab.nii tore,kas pole.
kogu mu asjaajamine kannatab sellepärast kohutavalt.osad kingid veel ostmata ja just praegu on see kõikse kiirem aeg,kus vaja kooli asjad ära teha ja sajas kohas korraga olla.masendav. suudaks siis vähemalt püstigi olla,siis saaks mõned asjad ikka ära aetud.aga see püstiolek kestab umbes 15 minutit kui olen eelnevalt võtnud sisse topelt doosi palavikku alandavaid tablette ja ohtralt teed joond.siis hetkeks tuleb jõud tagasi ja külmavärinad lakkavad.ja kõige targem asi mis ma välja mõtlesin,et selle ajaga teha on muidugi blogis kirjutada. aga kellele ma muidu ikka kurdan.mind ju täitsa üksi jäetud.isegi gio läks kodunt minema.ei viitsinud siin mind enam kannatada.aga parem on kah,kuigi igatsus on juba peal.ikka koguaeg käib peast läbi,et kus ta nüüd on ja kas peaks juba temaga välja minema jalutama. aga nuh,spordilaagris käärikul on tal kindlasti tunduvalt lõbusam.eelmine kord õppis ta ju roomamise ära.ei tea kas seekord ka midagi uut külge hakkas:S
ja pühepäeval saab abielust pool aastat täpselt.ja viis aasta koos olemist.kas ma tõesti olen nii vana:Stundub kuidagi nii pikk aeg.samas on see jälle nii kiiresti läinud.ja terve selle aja ei ole ma kordagi igavust tundnud.ja ei paista ka tulevikus seda juhtuvat.järelikult olen ma ikka kuradi hea mehe endale saanud ja tänan selle eest iga päev jumalat.midagi head olen ma vist ikka siin ilmas teinud,et tema ära teenisin.
When you cry I cry, I cry along with you.
When you smile I smile, I smile along with you...
kolmapäev, detsember 21
neljapäev, detsember 15
ALL I WANT FOR CHRISTMAS...
tuju on viimasel ajal just selline nagu väljas ilm..kergelt vihmane ja täna hakkas ka lörtsi sadama. siiski mitte väga külm ja mitte väga tuuline. kerge apaatsus on kõige suhtes tekkinud.ja lihtsalt ei suuda enam mingeid suuri emotsioone endale tekitada.püüan võtta kõike nii nagu on ja mitte liialt üle mõelda.lihtsalt elu on selline ja meie ei suuda seda kahjuks väga muuta.kõik on jumala kätes.
ja üldse olen väga sügavalt viimased pool aastat taas religioonile mõtlema hakanud.miski justkui tõmbaks mind kiriku poole ning olen hakanud ka kogudusse astumise peale mõtlema. nüüd te kindlasti mõtlete,et ma püsti hulluks läind,aga ma ei tea..süda kutsub.eks näis.
aeg lendab tõesti ruttu.nädal on möödund sellise kiiruga,et isegi aru ei saa.ja homme juba eksam.ja selle asemel, et siin kirjutada, peaksin ma hoopis raamatut lugema.aga sellest pole küll mingit kasu.loen lehekülje lõpuni ja hakkan otsast peale.ja tundub nagu loeks järgmist lehekülge,sest tekst tundub täiesti uus.sest ma lihtsalt ei suuda keskenduda.peas käib tuhat muud mõtet läbi ja ainuke mis töötab on silmad.laseb lihtsatl tekstist üle.ja siis ma mõtlen,et äkki alateadvus ikka talletab midagi ja kui eksamil mingi küsimus tuleb,siis kargab karbauhti tekst pähe.no aga jah,see on vist küll loll lootus.
no ja muidugi aktuaalne teema jõulud.sellest on muidugi ka totaalselt siiber.need võiks see aasta ikka väga kiirest mööda saada,sest tuju on null.kuigi mind isegi ei häiri see mõte ostuhullusest ja et inimesed on täiesti ära pööranud ja muutuvad kohati maniakaalseks..lihtsalt. need pole need jõulud ,mida ma armastan.kingitustest on mul jummala savi, ma pole nendele isegi mõelnud...enda omadele just.mul lihtsatl pole mitte mingisuguseid soove.ainus soov on pere.tahaks üks õhtu end õnnelikuna tunda.
ja kirikusse minna.sest mul on talle päris palju öelda...ja küsida.
...IS YOU!
ja üldse olen väga sügavalt viimased pool aastat taas religioonile mõtlema hakanud.miski justkui tõmbaks mind kiriku poole ning olen hakanud ka kogudusse astumise peale mõtlema. nüüd te kindlasti mõtlete,et ma püsti hulluks läind,aga ma ei tea..süda kutsub.eks näis.
aeg lendab tõesti ruttu.nädal on möödund sellise kiiruga,et isegi aru ei saa.ja homme juba eksam.ja selle asemel, et siin kirjutada, peaksin ma hoopis raamatut lugema.aga sellest pole küll mingit kasu.loen lehekülje lõpuni ja hakkan otsast peale.ja tundub nagu loeks järgmist lehekülge,sest tekst tundub täiesti uus.sest ma lihtsalt ei suuda keskenduda.peas käib tuhat muud mõtet läbi ja ainuke mis töötab on silmad.laseb lihtsatl tekstist üle.ja siis ma mõtlen,et äkki alateadvus ikka talletab midagi ja kui eksamil mingi küsimus tuleb,siis kargab karbauhti tekst pähe.no aga jah,see on vist küll loll lootus.
no ja muidugi aktuaalne teema jõulud.sellest on muidugi ka totaalselt siiber.need võiks see aasta ikka väga kiirest mööda saada,sest tuju on null.kuigi mind isegi ei häiri see mõte ostuhullusest ja et inimesed on täiesti ära pööranud ja muutuvad kohati maniakaalseks..lihtsalt. need pole need jõulud ,mida ma armastan.kingitustest on mul jummala savi, ma pole nendele isegi mõelnud...enda omadele just.mul lihtsatl pole mitte mingisuguseid soove.ainus soov on pere.tahaks üks õhtu end õnnelikuna tunda.
ja kirikusse minna.sest mul on talle päris palju öelda...ja küsida.
...IS YOU!
kolmapäev, detsember 14
seebikas "Eikellegi Kristin"
162/220. Aire pressib Kristinilt raha välja. Kristin püüab Kõuri abiellumisplaani maha laita, kuid annab viimaks siiski järele. Kristo pakib kohvri kokku ja tahab lahkuda, Aire veenab ta ümber. Silver laseb Airel väärisasjad maha müüa, et Slovakiasse reisida. Piilu teeskleb miljonäri.
esmaspäev, detsember 12
Seebika lühitutvustus neile,kes ei tea veel,millest täpselt jutt käib.
Provintsilinna Tartu draamasari jutustab loo armastusest, mille püsima jäämine näib olevat peaaegu võimatu. Armulugu kahe noore inimese Kristini ja Mareki vahel saab alguse varasest noorukieast, mille juured viivad aastataguste sündmusteni ja perekondade vihavaenuni.
Kristin on lihtne tüdruk, kelle isa on mõjuvõimas ärimees Riho . Tema ema armus ja sai lapse. Teismelisena läks Kristin ära nunnakloostrisse, et hoida oma puhast hinge.
18-aastasena pöördub Kristin kodulinna Tartusse ning asub elama tagasihoidlikku pansionisse.
Kristinil on aga kaks väga tähtsat soovi: leida oma pere ning unelmate mees. Mõlemad soovid lähevad küll täide, kuid see ei tähenda kaugeltki veel kerget õnne... Vähemtähtsat rolli ei etenda selles draamasarjas ka Kristinit ümbritsevad sõbrad-tuttavad…
Kristin on lihtne tüdruk, kelle isa on mõjuvõimas ärimees Riho . Tema ema armus ja sai lapse. Teismelisena läks Kristin ära nunnakloostrisse, et hoida oma puhast hinge.
18-aastasena pöördub Kristin kodulinna Tartusse ning asub elama tagasihoidlikku pansionisse.
Kristinil on aga kaks väga tähtsat soovi: leida oma pere ning unelmate mees. Mõlemad soovid lähevad küll täide, kuid see ei tähenda kaugeltki veel kerget õnne... Vähemtähtsat rolli ei etenda selles draamasarjas ka Kristinit ümbritsevad sõbrad-tuttavad…
seebikas "Eikellegi Kristin"
161/220. Kristinil õnnestub Janelele anda nende elust lõpuks ometi pikk ja põhjalik ülevaade. Marek nõuab Airelt teavet selle kohta, mida naine plaanib koos Silveriga. Marek T. üritab Janes armukadedust äratada. Marek süüdistab Kristinit, kuid hoiatab, et ei lahuta temast iial.
reede, detsember 9
seebikas "Eikellegi Kristin"
160/220 Linnas levib jutt, et Aire on imetegija, kes ravib inimesi terveks. Kristin ei suuda uskuda, et Marek talle töö juurde vastu pole tulnud. Silver tahab õhtusöögil Airele üllatuse teha. Rassel korraldab skandaali. Kristin ostab Marekile uue mobiili, et teda paremini kontrollida. Piilu müksab viimast poes kogemata ja mobiil kukub maha...
neljapäev, detsember 8
mõeldes sinule
sean sammud voodi poole.sa juba ootad mind seal.magad nagu tavaliselt vasaku külje peal voodi vasakul pool.minu pool on veel jahe.püüan ilma liigset kära tekitamata teki alla pugeda. sa oled minu poole seljaga.võtan sult ümbert kinni,suudlen sind õlale ja lausun: "head ööd mu arm,armastan sind nii väga".sa pomised läbi une mulle vastu,et mina sind ka.seejärel saan alles rahuliku südamega magama jääda,teades,et midagi pole ütlemata jäänud kui hommik ei peaks koitma.
kuid täna sind pole mu kõrval.oled kaugel.liiga kaugel.taas kord öösel ei lase sa mul magada.enne kui uinun,teen ma ruumi sinu jaoks ning püüan ette kujutada, milline sa oleksid seal nii pehme ja soe ja tasane.
kuid täna sind pole mu kõrval.oled kaugel.liiga kaugel.taas kord öösel ei lase sa mul magada.enne kui uinun,teen ma ruumi sinu jaoks ning püüan ette kujutada, milline sa oleksid seal nii pehme ja soe ja tasane.
kolmapäev, detsember 7
cocacola,küünal ja 45 minutit
istun siin tööl ja ootan pingsalt tööpäeva lõppu.see on minu meelistegevuseks kujunenud.muud suurt mul siin hetkel teha ei olegi kui aind oodata ja oodata.ja siis rõõmsal sammul kodu poole liikuda.täna teen ma seda küll autoga,sest musi on leedu poole teel ja mina saan taas mini rõõme nautida.kuigi talvel ma isegi väga ei viitsi autoga sõita,sest hommikul avastad,et aknad on jäätund ja suur kuhi lund on auto peal ja autosse istuda ning oodata selle soojenemist on üks igavesti tüütu tegevus. selle ajaga kui oled jõudnud auto puhtaks kraapida,istuks sa juba tööl ja laseks puhurist sooja tuult enda peale puhuda.aga õnneks ei ole praegu veel nii külm ja lumetuisku ka vististi oodata ei ole.nii et võib paar päeva autoga sõita küll.
eile ekslesin kaubamajas,et ehk leidub mõni kingiidee.aga see kaubandus ajab lihtsalt hulluks ja tahtmist midagi vaadata kaob umbes 5 minuti möödudes.eile õhtul tegelesin siis ema ja isa kingitusega,ning isegi kõige väiksem ülesanne ajab pea huugama ja mõistus kaob võluväel.
tore vaikne on istuda praegu siin tööl kui laual põleb suur küünal,ees on cocacola pudel millelt naeratavad jõuluvana ja päkapikud. nii võib isegi jõulu meeleollu ennast lasta tõmmata.mulle see pime aeg ikka istub.kõik tundub kuidagi rahulikum ja linnalärm paistab kergelt vaibunum. kuigi see kõik on arvatavasti petlik, sest sel ajal tekib just inimestes paanika ja nad muudkui tormavad ringi pea laiali otsas ega tea kust kohast verivorsti haarata ja millist kuuske valida. see kõik võiks palju rahulikumalt toimuda,aga seda on küll nüüd palju tahetud minu poolt.
tegelikult vaevab minu väikest blondi pead hoopis teised mured nagu näiteks kool.või õigemini kaks kooli. ma ikka pean endale neid asju nii palju tekitama kohe.ja nüüd ongi kerge paanika,et kust otsast kõiki neid töid likvideerima peaks hakkama.aga jah.kuidagi tuleb hakkama saada või puhkuse võtma.
aga täna lähen ostan ma hoopis oma musile osa jõulukingitusest ära.vähemalt sellega on sotid selged.eile ta muidugi teatas mulle,et ma ei tohi talle üle 200 kroonist kingitust teha,et säästuperiood meil,aga no leidis küll aja ja koha kus säästma hakata.laupäeval klubis tallinn ma küll erilist säästmist ei näinud baarileti ääres;)
oeh,hakkabki lõpuks minu viimased 45 minutit töö juures läbi saama ja cocacola pudelil põhi paistma.küünalt jätkub veel mitmeks päevaks kui mitte nädalateks.sest see ikka suht pirakas küünal ilusate küldsete kaunistustega külgedel.olen ikka hea ostu teinud.tubli tubli kristin.
eile ekslesin kaubamajas,et ehk leidub mõni kingiidee.aga see kaubandus ajab lihtsalt hulluks ja tahtmist midagi vaadata kaob umbes 5 minuti möödudes.eile õhtul tegelesin siis ema ja isa kingitusega,ning isegi kõige väiksem ülesanne ajab pea huugama ja mõistus kaob võluväel.
tore vaikne on istuda praegu siin tööl kui laual põleb suur küünal,ees on cocacola pudel millelt naeratavad jõuluvana ja päkapikud. nii võib isegi jõulu meeleollu ennast lasta tõmmata.mulle see pime aeg ikka istub.kõik tundub kuidagi rahulikum ja linnalärm paistab kergelt vaibunum. kuigi see kõik on arvatavasti petlik, sest sel ajal tekib just inimestes paanika ja nad muudkui tormavad ringi pea laiali otsas ega tea kust kohast verivorsti haarata ja millist kuuske valida. see kõik võiks palju rahulikumalt toimuda,aga seda on küll nüüd palju tahetud minu poolt.
tegelikult vaevab minu väikest blondi pead hoopis teised mured nagu näiteks kool.või õigemini kaks kooli. ma ikka pean endale neid asju nii palju tekitama kohe.ja nüüd ongi kerge paanika,et kust otsast kõiki neid töid likvideerima peaks hakkama.aga jah.kuidagi tuleb hakkama saada või puhkuse võtma.
aga täna lähen ostan ma hoopis oma musile osa jõulukingitusest ära.vähemalt sellega on sotid selged.eile ta muidugi teatas mulle,et ma ei tohi talle üle 200 kroonist kingitust teha,et säästuperiood meil,aga no leidis küll aja ja koha kus säästma hakata.laupäeval klubis tallinn ma küll erilist säästmist ei näinud baarileti ääres;)
oeh,hakkabki lõpuks minu viimased 45 minutit töö juures läbi saama ja cocacola pudelil põhi paistma.küünalt jätkub veel mitmeks päevaks kui mitte nädalateks.sest see ikka suht pirakas küünal ilusate küldsete kaunistustega külgedel.olen ikka hea ostu teinud.tubli tubli kristin.
teisipäev, detsember 6
taevas
Kes on mul muu taevas kui sina?
Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.
Psalmid 73:25
sina Musi oledki minu taevas ja paradiis.
samas on ka see lõpmatuse ja igaviku sümbol,mis meid kunagi ei hülga.olgu ta siis nii pilvine või sinisest sinisem.ikkagi on ta olemas ja tundub,nagu neelaks enda alla kogu meie teadmata elu ja rohkemgi veel. tahaks loota,et kunagi kui SEE aeg kätte jõuab ja aeg on sammud sinna poole seada,siis olen ikkagi selle vääriline ning saan ühineda oma kõige kallimate inimestega kes mind seal juba ootavad.
Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.
Psalmid 73:25
sina Musi oledki minu taevas ja paradiis.
samas on ka see lõpmatuse ja igaviku sümbol,mis meid kunagi ei hülga.olgu ta siis nii pilvine või sinisest sinisem.ikkagi on ta olemas ja tundub,nagu neelaks enda alla kogu meie teadmata elu ja rohkemgi veel. tahaks loota,et kunagi kui SEE aeg kätte jõuab ja aeg on sammud sinna poole seada,siis olen ikkagi selle vääriline ning saan ühineda oma kõige kallimate inimestega kes mind seal juba ootavad.
esmaspäev, november 28
blue monday
esmaspäev nagu esmaspäev ikka..sinisest sinisem ja tundub et isegi hallikarva.nädalavahetus oli üks suhteliselt väsitav ettevõtmine,kus sai kultuuri nauditud igatpidi.küll sporti küll muusikali küll lauamänge kus olid igast kultuurilised küsimused. ja seetõttu olen ma väga väsinud.sest tagasi jõudsime alles öösel.aga praeug vahet pole vist,sest pimedus on koguaeg väljas ja väsimus on ka koguaeg peal.ja jõulud lähenevad täiesti pöörase kiirusega ning igaaastasest mõttest kingitused varakult valmis hankida jookseb järjekordselt lörri.ja see aasta kohe tegelt ei tahaks üldse neid jõule näha.kuid samas jälle....võiksid need kujuneda unustamatuteks jõuludeks ja loodetavasti ikka positiivses mõttes.
seljavalu aga tahab mind täiega ära tappa.no ja kõik muud haigused ja hädad ka.vahepeal on tunne nagu oleksin mingi elav haiguste entsüklopeedia. võin teistele juba diagnoose määrama hakata kuna ise kõikvõimalikud haigused läbi põdenud.ja ausalt öeldes on sellest ikka kopp ees küll.
koolist ja sellest ringi jooksmisest on ka suht kopp ees.ja üldse tundub,et ma ikka ajan veel valet rida.või ma ei tea ka.võibolla see lihtsatl on minu enda kätes,kuidas kõike seda õpitut rakendama hakkan,aga seda ma tean küll,et konstruktorit minust küll ei saa.siis ma annan küll otsad.tahaks ikka sisekujunduse teemat ajada.aga jah..see selleks.
ühesõnaga.suht mõtetu elu ikka niimoodi.vähemalt esmaspäeviti tundub nii.
seljavalu aga tahab mind täiega ära tappa.no ja kõik muud haigused ja hädad ka.vahepeal on tunne nagu oleksin mingi elav haiguste entsüklopeedia. võin teistele juba diagnoose määrama hakata kuna ise kõikvõimalikud haigused läbi põdenud.ja ausalt öeldes on sellest ikka kopp ees küll.
koolist ja sellest ringi jooksmisest on ka suht kopp ees.ja üldse tundub,et ma ikka ajan veel valet rida.või ma ei tea ka.võibolla see lihtsatl on minu enda kätes,kuidas kõike seda õpitut rakendama hakkan,aga seda ma tean küll,et konstruktorit minust küll ei saa.siis ma annan küll otsad.tahaks ikka sisekujunduse teemat ajada.aga jah..see selleks.
ühesõnaga.suht mõtetu elu ikka niimoodi.vähemalt esmaspäeviti tundub nii.
reede, november 25
pointless future
nõustudes jane kirjapanduga on tõesti koguaeg selline tunne,et ees on ainult ummikud.ja mitte mingit väljapääsu ei paista olevat.tundub ehk ülekohtune,aga olen Jumalas väga pettunud.sest mulle ei mahu pähe,kuidas on võimalik teatud inimestega nii käituda ja neile nii palju piina ja kannatusi põhjustada kui nad lihtsalt on või olid maailma kõige paremad inimesed. sellist armastust ja heatahtlikust kõige ja kõigi suhtes on raske kuskilt leida..
abituse tunne on peal.nutt kipub iga minuti tagant kurku.kas siis tõesti ei saa midagi teha???üks suur suur suur must pilv on peakohal ja nii pea ta ei lahku.kui üldse kunagi.millelgi ei näi mõtet olevat ja tahtmist midagi teha pole juba ammu.nüüd veel enam.
ah.sõnad on kurgus kinni.nii palju tahaks öelda ja samas jälle...kurbus võiks siin maailmas olemata olla.
abituse tunne on peal.nutt kipub iga minuti tagant kurku.kas siis tõesti ei saa midagi teha???üks suur suur suur must pilv on peakohal ja nii pea ta ei lahku.kui üldse kunagi.millelgi ei näi mõtet olevat ja tahtmist midagi teha pole juba ammu.nüüd veel enam.
ah.sõnad on kurgus kinni.nii palju tahaks öelda ja samas jälle...kurbus võiks siin maailmas olemata olla.
teisipäev, november 22
seebikas "Eikellegi Kristin"
159/220. Kristin meelitab Jane lõksu, kuid langeb ise hoopis tema koerte ohvriks. Kristo läheb Rasseli valet paljastama ja kohtab kaubamajas hulluks läinud Airet. Peeter avastab, et on paari viimase nädalaga kasvanud pikemaks. Marek ja Silver šoppavad Sepa turul ning leiavad endale uued vinged kossuketsid. Piilu avab oma tantsustuudio, kus nö leivanumbriks saab tema Kummardamise tants.
neljapäev, november 10
seebikas "Eikellegi Kristin"
158/220. Rassel lubab oma sünnipäeval Airega abielluda, et viimase töökoht päästa. Seriaali peakangelaste kõrval astub uue osatäitjana üles särtsakas punapea Piilu, kes pluss-miinus koosolekul võidab järjekindlalt joomakaaslaste südameid. Enim miinushääli kogus Pets, kes järgmisel joomingul peab veetma öö plate peal, kus politsei otsustab tema edasise saatuse. Varahommikusel Tartu peatänaval mängivad kulli Silver ja Aire – viimane tagaajaja rollis. Kristo otsustab sünnipäevalt lahkuda koiduvalguses, et suhelda oma suurepäraste naabritega – koju jõudes peab ta siiski taluma naabrite tõrksat meelt ja keelt. Peakangelane Kristin leitakse tagatoast voodist, kus ta usutleb Kure Airet – vahepeal lõbustab neid privaatstriptiisiga üks peol osalenutest.
reede, november 4
seebikas "Eikellegi Kristin"
157/220. Kristin leiab, et ta vennal Rasselil oleks kasulik töötada laadijana. Aire palub, et Kristin Gio neile kasvatada annaks. Jane kutsub Kristo välja ja kavatseb seejärel Soome põgeneda ning küsib telefonitsi Marekilt raha,kuid too keeldub andmast. Kõur ronib Aire juurde koju ütlema, et kavatseb Silveriga ise abielluda – saagu mis saab.
neljapäev, november 3
EKSTRAVERT-INTUITIIVNE-TUNDEINIMENE-KOHANEJA
Tegin täna ühe huvitava testi ja tulemus oli selline:
IEE – Intuitiivselt-eetiline ekstravert
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
ENFP tüüp on entusiastlik uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. On suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et millestki huvitavast ilma jäetakse. Tal on palju kujutlus- ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Raskused ainult ergutavad teda. Nendest jagu saamisel ilmutab ta nutikust. Ta võib mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Tema entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. On vitaalne inimene, kes suudab teistele ebatavaliselt tugevat mõju avaldada. Seepärast võib olla pidevalt nende keskel, kes näevad temas mitte ainult mõnusat kaaslast, vaid võib olla isegi juhti ja õpetajat. ENFP tüüpi lähedaste suhete sfäär võib piirduda mitte ainult abikaasaga, vaid hõlmata ka palju laiemat ringkonda, ja iga ühesse neist suhtub ta südamlikult. Ta lähedased võivad tunnetada vajadust "võidelda" tema tähelepanu eest kõigi erinevate inimestega ja sündmustega. ENFP tüüpi inimene näeb tavaliselt palju uusi võimalusi. Karjääri valikul on tema puhul määrava tähtsusega huvi inimeste vastu. Hea suhtlemisvõimega tajub ta hästi teiste suhtumist püüdes teisi pigem mõista kui hinnata või arvustada. Sotsiaalselt andekana on ta suuteline edukalt tegutsema alal, kui see ala teda tõsiselt huvitab, näiteks kunst (sealhulgas eriti näitekunst), ajakirjandus, reklaam, äri, kirjutamine või midagi muud.
ESMANE MULJE
ENFP tüüp on pingevaba ja võluv, erk ja üsna energiline. Ta võib olla üheaegselt kõikjal püüdes kõiki kaasa haarata ja õnnelikuks teha. Selle tulemusena võib ENFP tüüp alguses tunduda mõneti tundlikuna ja pealetükkivana.
SUHTLEMINE
ENFP tüübil on kalduvus "välja tulistada" oma arvamus, ta sõnad tunduvad olevat emotsioonidega koormatud. Sageli on ta niivõrd häälestatud teiste inimeste lainele, et tajub nende emotsioone ja isegi tahtmatult matkib neid. Kuigi ta on hea vestluskaaslane, võib tema liigne entusiasm olla väsitav kuulajatele.
Ja veel palju muud...kui huvi on,siis võib lugeda siit.
IEE – Intuitiivselt-eetiline ekstravert
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
ENFP tüüp on entusiastlik uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. On suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et millestki huvitavast ilma jäetakse. Tal on palju kujutlus- ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Raskused ainult ergutavad teda. Nendest jagu saamisel ilmutab ta nutikust. Ta võib mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Tema entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. On vitaalne inimene, kes suudab teistele ebatavaliselt tugevat mõju avaldada. Seepärast võib olla pidevalt nende keskel, kes näevad temas mitte ainult mõnusat kaaslast, vaid võib olla isegi juhti ja õpetajat. ENFP tüüpi lähedaste suhete sfäär võib piirduda mitte ainult abikaasaga, vaid hõlmata ka palju laiemat ringkonda, ja iga ühesse neist suhtub ta südamlikult. Ta lähedased võivad tunnetada vajadust "võidelda" tema tähelepanu eest kõigi erinevate inimestega ja sündmustega. ENFP tüüpi inimene näeb tavaliselt palju uusi võimalusi. Karjääri valikul on tema puhul määrava tähtsusega huvi inimeste vastu. Hea suhtlemisvõimega tajub ta hästi teiste suhtumist püüdes teisi pigem mõista kui hinnata või arvustada. Sotsiaalselt andekana on ta suuteline edukalt tegutsema alal, kui see ala teda tõsiselt huvitab, näiteks kunst (sealhulgas eriti näitekunst), ajakirjandus, reklaam, äri, kirjutamine või midagi muud.
ESMANE MULJE
ENFP tüüp on pingevaba ja võluv, erk ja üsna energiline. Ta võib olla üheaegselt kõikjal püüdes kõiki kaasa haarata ja õnnelikuks teha. Selle tulemusena võib ENFP tüüp alguses tunduda mõneti tundlikuna ja pealetükkivana.
SUHTLEMINE
ENFP tüübil on kalduvus "välja tulistada" oma arvamus, ta sõnad tunduvad olevat emotsioonidega koormatud. Sageli on ta niivõrd häälestatud teiste inimeste lainele, et tajub nende emotsioone ja isegi tahtmatult matkib neid. Kuigi ta on hea vestluskaaslane, võib tema liigne entusiasm olla väsitav kuulajatele.
Ja veel palju muud...kui huvi on,siis võib lugeda siit.
kolmapäev, november 2
kruvikeeraja..
elu ikka oskab vahel keerata...kõik mida püüad enda arust paremaks muuta,tuleb välja,et oled lihtsalt üks tropp,kes koguaeg vingub ja asju üle paisutab.tark tegu oleks võibolla lihtsalt asjadel omasoodu minna ja mitte üle mõelda,kuid varem või hiljem puutuks me ju jälle selle sama probleemiga kokku ja kõik hakkas otsast peale..kas poleks justkui mõistlik sel juhul välja öelda,mis meid häirib ja see häiriv tegur kõrvaldada,et elu võiks kulgeda rahumeelselt?
kas on võimalik,et üks inimene on õnnelik ja seetõttu ka teised peaksid automaatselt tema ümber õnnelikud olema?või on mõni ikkagi õnnetu?sest vastasel juhul oleks ju kõik maalima inimesed õnnelikud?või on tegemist katkise telefoniga,et kuskil läheb ikka midagi sassi ja õnn ei kandugi viimase inimeseni välja?
oeh kuidas ma vahel vihkan kruvikeerajaid...vahel oleks tõesti parem lihtsatl haamriga sirgjooneliselt nael seina lüüa.ja asi vask!
kas on võimalik,et üks inimene on õnnelik ja seetõttu ka teised peaksid automaatselt tema ümber õnnelikud olema?või on mõni ikkagi õnnetu?sest vastasel juhul oleks ju kõik maalima inimesed õnnelikud?või on tegemist katkise telefoniga,et kuskil läheb ikka midagi sassi ja õnn ei kandugi viimase inimeseni välja?
oeh kuidas ma vahel vihkan kruvikeerajaid...vahel oleks tõesti parem lihtsatl haamriga sirgjooneliselt nael seina lüüa.ja asi vask!
esmaspäev, oktoober 31
seebikas "Eikellegi Kristin"
156/220. Aire karjäär liigub tõusvas joones..Marek jutustab Kristinile UFO-lugusid ja viimase kannatus hakkab katkema. Rassel raevutseb. Jane otsustab perekonnapeaks hakata. Aire poeb Kristole külje alla ja üritab teda oma südamesõbrannaks meelitada. Kristin kutsub Peetri loomaaeda, et seal koos meeldivalt aega veeta – kahjuks peab kaunis neidis oma lähenemiskatsed järjekordselt luhtaläinuks lugema.
reede, oktoober 28
Ani ohevet otcha!
Üle nädala on möödunud minu võõrutusest ja seni olen ka vastu pidanud, kuid kiusatus on nii mõnigi kord nii suur. Ja see paneb mõtlema,et miks ma end üldse pean piinama? Miks ma ei võiks just nimelt nautida seda jooki,mida ma üle kõige armastan?sest ülejäänud jääteedest ja mahladest olen ma selle pooleteise nädalaga isu täis joonud.süda suisa läigib. ja kusjuures tunnen ennast täiesti väsinud ja jõuetuna. see kofeiin ja värskendus,mida ma coca-colast sain, mõjus mulle paremini kui coca-cola mittejoomine. kilode kadu pole kuskilt otsast täheldada ja hambad ka sellest rohkem ei sära:Smitte et ma seda nüüd usinasti lootnud oleks. nii et kes teab,ehk haaran juba täna cocacola pudeli järele. ja nagu rassu eile poes ütles,et ma võiks ennast surnuks sellest juua kasvõi;)!ja miks mitte?
aga muidu on üleüldiselt ei-taha-ei-saa-ei-viitsi-tunne koguaeg peal.tahaks aind puhata ja mängida.ja täna tööle jalutades tuli lapsepõlve igatsus peale.vaatasin meie vanu mängukohti ja hardus tuli hinge.kõik näib ajaga lagunenud olevat ja mõned kohad on hoopis teistmoodi.ja autosid on maja ümber miljon korda rohkem!!!kohutav.vanasti sai ikka hoovis rahvastepalli ja trihvaad mängitud, kuid praegu võib seal lihtsalt auto alla jääda ja kõik lapsed on ka kadunud:Sliivakasti kui sellist pole üldse olemas.ja hoovigängidest pole mõtet ka rääkida.tundubki kohati,et seal elavad ainult pensiokad ja täiskasvanud,kelle lapsed kodunt läinud või kellel polegi lapsi.või siis on ka võimalus,et enam ei käida õues mängimas,vaid istutakse arvuti taga...kurb. elu tempo käib hetkel mul üle jõu.ma lihtsalt ei suuda sellega praegu kaasa minna.hea meelega istuks maha ja ootaks järgmist rongi, või isegi ülejärgmist.praegu ma teiega küll kaasa ei tule!!
õues on kohe vastikult külm ja sellega võitlemine võtab veel viimase energia ära.aga üks asi mulle vähemalt meeldib:Dja see on abielus olla..ja mitte lihtsalt abielus olla,vaid just oma musiga kogu oma järelejäänud elu jagada ja nautida nii palju kui võimalik. ja see vist ongi minu elu mõte...ANI OHEVET OTCHA!!!
aga muidu on üleüldiselt ei-taha-ei-saa-ei-viitsi-tunne koguaeg peal.tahaks aind puhata ja mängida.ja täna tööle jalutades tuli lapsepõlve igatsus peale.vaatasin meie vanu mängukohti ja hardus tuli hinge.kõik näib ajaga lagunenud olevat ja mõned kohad on hoopis teistmoodi.ja autosid on maja ümber miljon korda rohkem!!!kohutav.vanasti sai ikka hoovis rahvastepalli ja trihvaad mängitud, kuid praegu võib seal lihtsalt auto alla jääda ja kõik lapsed on ka kadunud:Sliivakasti kui sellist pole üldse olemas.ja hoovigängidest pole mõtet ka rääkida.tundubki kohati,et seal elavad ainult pensiokad ja täiskasvanud,kelle lapsed kodunt läinud või kellel polegi lapsi.või siis on ka võimalus,et enam ei käida õues mängimas,vaid istutakse arvuti taga...kurb. elu tempo käib hetkel mul üle jõu.ma lihtsalt ei suuda sellega praegu kaasa minna.hea meelega istuks maha ja ootaks järgmist rongi, või isegi ülejärgmist.praegu ma teiega küll kaasa ei tule!!
õues on kohe vastikult külm ja sellega võitlemine võtab veel viimase energia ära.aga üks asi mulle vähemalt meeldib:Dja see on abielus olla..ja mitte lihtsalt abielus olla,vaid just oma musiga kogu oma järelejäänud elu jagada ja nautida nii palju kui võimalik. ja see vist ongi minu elu mõte...ANI OHEVET OTCHA!!!
kolmapäev, oktoober 26
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 155/220 Kristin paljastab sonimise käigus tõe. Airele antakse lootust. Kristo kirjutab tähtsale paberile alla. Aire ja Silver veedavad koos meeleheitliku öö. Kõurik tahab ööseks Aire juurde jääda. Lust küsitleb Marekit ja Silverit.
esmaspäev, oktoober 24
seebikas "Eikellegi Kristin"
154/220. Kristin on Rasseli plaanidest shokis, kuid lubab siiski teda toetada. Aire kirjutab testamendi, millega pärandab kogu oma vara Ülenurme Airile. Marek teatab Kristinile, et Silver on ta kadunud vend. Rassel ja Peeter lähevad Tartu uude kaubamajja. Kristo ootamatu ilmumine ja kõnevõime vapustavad Kristinit.
kolmapäev, oktoober 19
seebikas "Eikellegi Kristin" televisooni eri!!!
Televisooni eri. Peategelased kutsutakse televisiooni. Kristin kutsutakse ETV saatesse Tähelaev, Marek istub samal ajal kõrvalstuudios Spordifookuse saates. Silver on samalajal Teleturus tegemas reklaami dr. Levini maagilisele magnetvõrule. Aire ja Kristo annavad intervjuud saates Meie, kus teemaks on Eesti veinikeldrid. Rassel ja perekond Tumanovid on aga meelitatud Kanal 2 Reporteri loomarubriiki – kus nad räägivad oma koertest. Kõur Kadrile tehakse ettepanek alustada Delfis järjejuttu "Veebibeebi 2". Murru Birks esineb üllatuskülalisena tõsielusarjas Lihtne elu. TV3 Seitsmeste uudiste töömurdjaks 2005 valitakse kõigile üllatuseks Tartu Kaubamaja ehitusel kaasalöönud tubli töömees Kivirüüt(Homme juba jälle uus traditsiooniline osa, kus veelgi rohkem draamat, intriige ja salasepitsussi)
teisipäev, oktoober 18
võõrutuse esimene päev - anonüümsed cocahoolikud ehk AC
I need a piss
Wanna hate
Fuck it up
Come
My love
Eat your meat
Keep your teeth
Run
You lost me
You cost me
You thought me of me, yeah
We're bad
What we do
Stupid fools
You wanna get boned
You wanna get stoned
You wanna get a room like no-one else
You wanna be rich
You wanna be kitsch
You wanna be the bastard of yourself.
You wanna get burned
You wanna get turned
You wanna get fucked inside out
You wanna be ruled
You wanna be fooled
You wanna be a woman like a man
tänane päev lihtsalt paneb perse..täiega.aga nuh,see selleks.kogu selle sita kõrval,mis mulle täna kaela sadas on ka tänane päev minu esimene päev ilma coca-colata. ehk siis püüan sellest loobuda. hetkel hoiavad võõrutusnähud ennast õnneks tagaplaanil,kuid eks esimesed tunnid ole ikka kõige kergemad vast.homne päev kulgeb kardetavalt raskemini.kuid loodame,et nii palju sellest siis kasu ka on,et need 20kg kaovad,mis pidid sellise hulga tarbimisel tekkima;)vesi maitseb hetkel päris hästi.
vähemalt taevas on sinine ja ummistus vannitoast ka kadunud loodetavasti.sest hommikul on ikka suht sitt tunne küll tööle tulla,ilma dushi all käimata.ootan juba kannatamatult tööpäeva lõppu,et siis kuuma dushi all mõnuleda,kuni musike karjuma hakkab,et peame juba mängule ära minema.või teine variant,et soe vesi lihtsalt saab otsa ja mina jään vahuse pea ja lolli näoga kabiini uut laari sooja vett ootama.
aga jah,minu musike on ikka nii musi ja tahaks teda koguaeg oma kaisus hoida.isegi tööl olles.isa juba pahandas pühapäeval,et mis ma ripun muudkui marekil küljes ja ei lase tal süüagi.no aga mis ma teha saan,kui ta lihtsalt lõhnab koguaeg nii hästi,et ei suuda oma nina kaugel eemal temast hoida.niu-niu-niu.sitt päev,kellele ei meeldi.vahi mujale!!
ahjaa..rääkides võõrutusest uuesti.leidsin endale asendus aine.nimelt nuusutan nüüd kohviube. tõsiselt meeldivalt lõhnavad vidinad.eriti kui teha lahti täiesti uus pakk espressokohvi ube.võtad aga töölaua juurde peotäie ube ja muudkui nuusutad.normaalsed inimesed küll teevad sellest kohvi endale ja naudivad juues selle aroome,aga nuh,mis teha,ma ju kohvi ei joo ja coca-cola mitte tarbimine peab ju kuskil väljendust leidma.
täna möödus kõigele lisaks veel aasta töötamisest siin pläskus.tegin kooki ja kõik kiitsid.sander muidugi arvas,et nii hea kook,et kas ma tõsiselt ei ostnud seda poest ikka,et järgmine kord annab tellimuse sisse.seda ütleb ta iga asja kohta mis ma siia tööle olen toonud.hea kui keegi kiidab ikka:D alar muidugi pakkus,et minu musike tegi koogi hoopis;)tore vähemalt,et kõik jäid rahule.nii et midagi positiivset ikka ka.ja loodame,et ka õhtune mäng toob lõpuks meeldivaid uudiseid.
I need a hit
Want to wait
Suck it up
Cum
esmaspäev, oktoober 17
seebikas "Eikellegi Kristin"
153/220Aire saab Silveri käest nahutada. Kristin vihastab, kui kuuleb, et Marek on kõik Coca Cola ära joonud. Pets laseb NYC röövida. Kristin loobub ülemuse pakkumisest talle laps teha. Juuksuriproua jätkab varesepesas endiselt intriigide punumist.Tumanovid on kodus.
cheers darlin`
see nädalavahetus pani mind palju mõtlema sõprusele.olin juba pikemat aega seda teemat enda jaoks püüdnud ignoreerida,kuna tavaliselt see toob kaasa ainult valu ja pettumusi. just selle sügavamas faasis,kui asi on jõudnud täieliku usaldamiseni,tabab mind tavaliselt krahh,ning leian mingi nürida noa kuskil seljas ning haavast tilgub veel pikemat aega verd.vahepeal läheb haav isegi mädanema. ja järele jäävad tugevad armid. see aga ei tähenda,et väldiksin inimesi,pigem vastupidi.kuid teen põhjalikku eeltööd ja uuringuid,enne kui kellelegi südant puistama lähen.sest kõik me ju tegelt vajame kedagi,kellega oma muresid jagada.või kas ikka vajame?ei teagi.tagasi alguse juurde pöördudes, võiks ju järeldada,et kõige parem olekski justkui kõik endale hoida ja mitte riskida veel rohkem haiget saamisega selle näol,et keegi kuritarvitab sinu usaldust.samas jälle,üksindus on üks kole asi küll.nii kerge on aga üksik olla inimeste seas,mis sest et neid võib ümber sinu palju patseerida.
sõnadel võib aga väga suur mõju olla. eile "made my day" krissu nr.1. tema sõnad läksid tõsiselt mulle hinge,sest ei mäleta,et keegi oleks mulle pikka aega midagi nii toredat ja armsat öelnud. lihtsalt mõte nendele sõnadele teeb mu tuju paremaks.
mõne inimese koha pealt ma aga tunnen,et jooksen lihtsatl koguaeg peaga vastu seina ja lõpus tekib tuimus enda suhtes.ei saa aru,miks üldse pingutada.tekib tühikargaja tunne peale.võibolla on nagu nõme minust,et ootan väikest aitähh sõnagi?võibolla kujutan lihtsalt ette, et olen millegagi kasulik olnud.who cares?not me anymore.
sõnadel võib aga väga suur mõju olla. eile "made my day" krissu nr.1. tema sõnad läksid tõsiselt mulle hinge,sest ei mäleta,et keegi oleks mulle pikka aega midagi nii toredat ja armsat öelnud. lihtsalt mõte nendele sõnadele teeb mu tuju paremaks.
mõne inimese koha pealt ma aga tunnen,et jooksen lihtsatl koguaeg peaga vastu seina ja lõpus tekib tuimus enda suhtes.ei saa aru,miks üldse pingutada.tekib tühikargaja tunne peale.võibolla on nagu nõme minust,et ootan väikest aitähh sõnagi?võibolla kujutan lihtsalt ette, et olen millegagi kasulik olnud.who cares?not me anymore.
What am I darlin'?
A whisper in your ear?
A piece of your cake?
What am I, darlin?
The boy you can fear?
Or your biggest mistake?
raadiost tuleb 2quick starti lugu "olen loobuda sust proovinud" ning minu "tore" töökaaslane väints leiab,et selliste lugude autorit võiks kriminaalkorras karistada.minu arust võiks tema hügieeni puudumist kriminaalkorras karistada,sest see otseselt kahjustab kaastöötajate tervist,kuna peame seda paska sisse hingama.masendav.
Cheers darlin'
You give me three cigarettes to smoke my tears away
kolmapäev, oktoober 12
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 152/220 Kristin ei saa usuliste tõekspidamiste tõttu oma ülemusele anduda. Kõur Kadri tungib salaja mrs Doronini korterisse, et otsida luksuslikust riidekapist juuksurikostüümi - ta peab pettuma. Aire ei reageeri Silveri liigutavatele sõnadele. Kristin annab siiski järele Mareki võrgutamisele. Aire tabab Kristo seismas…
esmaspäev, oktoober 10
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 151/220 Möödunud on kolm päeva. Veljo lubab Kadriga abielluda, niipea kui too nende lapse ilmale toob. Aire jätab Silveri otsustada, kummaga ta soovib abielluda, tema või salapärase ettekandjaga. Marek leiab Kristini voodist oma peatreeneri. Peeter saab teada, et Rassel on tegelikult naine, nimega Regina.
kolmapäev, oktoober 5
lift me up and make me thin
huvitav on jälgida inimesi liftis.hommikul vara on kõik hästi hoolitsetud ja käib tugev võitlus selle üle,kelle parfüüm peale jääb.nii et üheksandale korrusele jõudes olen ma suht pilves nendest aroomidest.tavaliselt on inimesed hästi kohmetud.nad on pressitud ühte väiksesse ruumi,kus nad ei saa praktiliselt mitte kui midagi teha ning kõigele lisaks veel liiga lähestikku teiste inimestega.kui see teine inimene on hoolitsetud ja mitte eemaletõukav on asi aktsepteeritav,kuid mida päeva poole,seda haisvamaks need inimesed muutuvad ning talumatumaks see liftisõit ka muutub.aga kohmetuse juurde tagasi tulles,siis mõni vahib lakke,mõni pingsalt korruse numbreid mis siis kas suurenevad või vähenevad olenevalt sellest,kas sõidetakse siis ülesse või alla.mõni vahib lihtsatl maha,kuid keegi ei julge eriti teistele otsa vaadata,mis sest et neid lahutab kõigest 25-30 cm.
toredaid seiku on ka.eriti juhtub neid vanemate inimestega või nendega kes just eriti tihti liftiga ei sõida. nimelt on meie liftis majajuht,kuhu siis on märgitud,mis kus korrusel asub. no ja mõni mutt lihtsalt jääbki vajutama selle majajuhi peale.ta ei tule selle pealegi,et tuleb ikka nuppe vajutada,et lift liikuma hakkaks.mõni arvab,et kõigepealt tuleb kõik rahvas peale lasta ja alles siis vajutada nupule,sest vastasel juhul lähevad uksed kohe kinni. kolmas jälle on veendunud,et korruse numbreid peab vajutama õiges järjekorras. et kui vajutada esimesena nr 9 ja alles siis nr 5 näiteks,siis läheb lift raudselt kõigepealt üheksandale ja alles siis tuleb alla tagasi.vahepeal on see väga väsitav.kõige jobumad sõidavad lihtsalt niisamuti ilma kuhugi vajutamata ning mõtlevad,et lift loeb nende mõtteid.njah.mis teha.loodame,et järgmine kord õnnestub neil paremini.
lugesin täna huvitavat artiklit kus väideti et magusate karastusjookide, eriti just coca-cola, joomisel võtab inimene aastas juurde 6,8 kilogrammi.paneb mõtlema..küll ma võiksin alles peenike olla sel juhul:)kas poleks tore.tundub,et minu lisakilod ongi tingitud just coca-colast kui uskuda seda teooriat.nuh,eks ma siis nüüd tean,et kui mul peaks tõsine tahtmine tulema kaalust alla võtta,siis piisab täiesti sellest kui jätan coca-cola joomise maha.ahjaa..see 6,8 kilo tekib juurde siis kui juua iga päev ära 0.33cl. aga mina joon keskmiselt liiter cocat päevas ma arvan...nii et minu lisa kilusid tuleb siis 20,4???wow...lahe.varsti jätan maha!
toredaid seiku on ka.eriti juhtub neid vanemate inimestega või nendega kes just eriti tihti liftiga ei sõida. nimelt on meie liftis majajuht,kuhu siis on märgitud,mis kus korrusel asub. no ja mõni mutt lihtsalt jääbki vajutama selle majajuhi peale.ta ei tule selle pealegi,et tuleb ikka nuppe vajutada,et lift liikuma hakkaks.mõni arvab,et kõigepealt tuleb kõik rahvas peale lasta ja alles siis vajutada nupule,sest vastasel juhul lähevad uksed kohe kinni. kolmas jälle on veendunud,et korruse numbreid peab vajutama õiges järjekorras. et kui vajutada esimesena nr 9 ja alles siis nr 5 näiteks,siis läheb lift raudselt kõigepealt üheksandale ja alles siis tuleb alla tagasi.vahepeal on see väga väsitav.kõige jobumad sõidavad lihtsalt niisamuti ilma kuhugi vajutamata ning mõtlevad,et lift loeb nende mõtteid.njah.mis teha.loodame,et järgmine kord õnnestub neil paremini.
lugesin täna huvitavat artiklit kus väideti et magusate karastusjookide, eriti just coca-cola, joomisel võtab inimene aastas juurde 6,8 kilogrammi.paneb mõtlema..küll ma võiksin alles peenike olla sel juhul:)kas poleks tore.tundub,et minu lisakilod ongi tingitud just coca-colast kui uskuda seda teooriat.nuh,eks ma siis nüüd tean,et kui mul peaks tõsine tahtmine tulema kaalust alla võtta,siis piisab täiesti sellest kui jätan coca-cola joomise maha.ahjaa..see 6,8 kilo tekib juurde siis kui juua iga päev ära 0.33cl. aga mina joon keskmiselt liiter cocat päevas ma arvan...nii et minu lisa kilusid tuleb siis 20,4???wow...lahe.varsti jätan maha!
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 150/220 Kristin ütleb Marekile, et ootab last, aga ei tea kellelt. Kristo ja Aire leiavad Rasseli võtmed ja otsustavad tema korteris ringi vaadata. Rassel teeb oma õe mehele ettepaneku koos elama hakata, pakkudes vastutasuks oma varandust. Kõur Kadri tuleb kääridega keset ööd Aire vanematekoju ja nõuab hüsteeriliselt, et saaks Silveril juukseid lõigata.
teisipäev, oktoober 4
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 149/220. Rassel tahab puhkust võtta ja pakub enda asendajaks Käärikule Petsi. Kristin saatus on lahtine - teda ähvardab reaalne oht sattuda võlavanglasse, kui ta jätkab hambaarsti juures käimist samas vaimus. Aire ei suuda uskuda, kui palju nõusid talle hommikuks kraanikaussi jäetud on. Tal tekib küsimus, kas ametinimi "büroo juhataja", ei sisalda hoopis koristaja töökohustusi. Kristo sööb krevetisalatit.
reality
hambaarstil käimine tundub,et hakkab mulle harjumuseks saama.selle käigu võtan ma ette vähemalt kord kuus.arvatavasti võtaks ka rohkem kui rahakott seda kannataks. aga ühele hambale kulub raudselt minimaalselt 500 krooni.vähemalt seniajani on kulunud.ja tundub,et arst on võtnud endale eesmärgiks kõik hambad läbi puurida.isegi kui hamba peal on väike must täpike ainult.nuh nii igaks juhuks. sest kunagi tuleb sellest täpikesest muidu suur auk.no ja nii need tunnid seal mööduvad.täna igatahes suutis ta mu lõualuu nii pärani kangutada,et tuimestuse möödudes,ei suutnud ma ligi kuus tundi lõualuid lahti teha,rääkimata haigutamisest,mis täna kohe eriliselt peale tikkus.
aga ilm tundub ilusamaks minemas ja see teeb meele natuke rõõmsamaks. ja ostsin veel ka ühe toreda raamatu aiakujundamisest,mida ma siis hoolega lugema asun.
oeh,homme hakkab jälle meistriliiga pihta.kaalun juba pikemat aega varianti,et sel hooajal ma üldse neid mänge vaatama ei lähegi.mul lihtsatl närvid ei pea vastu.aga samas ei suuda ma ka ennast sealt eemale hoida...damn
tahaks praegu lebada kuskil heinamaal,ümberringi on kott pime ainult tähed ja kuu on teavas ja ritsikad siristavad kuskil...
aga ilm tundub ilusamaks minemas ja see teeb meele natuke rõõmsamaks. ja ostsin veel ka ühe toreda raamatu aiakujundamisest,mida ma siis hoolega lugema asun.
oeh,homme hakkab jälle meistriliiga pihta.kaalun juba pikemat aega varianti,et sel hooajal ma üldse neid mänge vaatama ei lähegi.mul lihtsatl närvid ei pea vastu.aga samas ei suuda ma ka ennast sealt eemale hoida...damn
tahaks praegu lebada kuskil heinamaal,ümberringi on kott pime ainult tähed ja kuu on teavas ja ritsikad siristavad kuskil...
esmaspäev, oktoober 3
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 148/220. Kristin on endast väljas, arvates, et Rassel jätab koera nende hoolde ja lahkub ise pealinna pidutsema. Aire joob ennast täis töö juures, kui toimub eelmise büroo juhataja lahkumispidu. Kristo pihib, et on orkutist sõltuvuses. Jane ja Marek T ilmutavad järjekordselt oma heatahtlikkust, lubades NYC-d hoida. Kristo lubas Airel orkutiga liituda.
pühapäev, oktoober 2
goodbye my lover
elu tundub kuidagi paika loksuvat.kuid see tunne kestab arvatavasti kuni järgmise suure laineni,mis paiskab kõik laiali erinevatesse vetesse.nautisin täiega nädalavahetust..kui ma laupäeval end õunapuu kõrgematelt okstelt leidsin,tundsin kuidas rahu südamesse tuli ja naeratus tahes tahtmata näole ilmus.mõtlesin,et enam ideaalsemaks ei saagi minna.päike soojendas,ümberringi oli vaikus ja vanaisa istutatud õunapuu pani kõigele puntki.isegi sellelt alla kukkumine ei ole kuidagi suutnud minu tundeid kõigutada...kose kohe tekitab minus hoopis teised emotsioonid.seal olles mõistan,et see on minu kodu.koht kus olen veetnud parimad hetked oma elust.
igatsus on peal...
igatsus on peal...
You touched my heart you touched my soul.
You changed my life and all my goals.
And love is blind and that I knew when,My heart was blinded by you.
I've kissed your lips and held your head.
Shared your dreams and shared your bed.
I know you well, I know your smell.
I've been addicted to you.
Goodbye my lover.
Goodbye my friend.
You have been the one.
You have been the one for me.
reede, september 30
kas pole mitte nii?
Elu EI TOHIKS olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, shokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha täiesti ära kasutatud ja kulunud ning karjuda "Issver, milline reis!!!"
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 147/220 Kristin möönab, et on sõltuvuses Coca Colast. Messengeris tunnistab ta Kristole, et ta on Mareki järele samamoodi arust ära nagu viimane korvpalli järele. Aire manitseb Kristot klubides tantsimisest loobuma. Aire astub karjääriredelil südikalt ülespoole. Jane ja Marek veedavad idüllilise õhtu kodus ja peavad plaani asutada koertekasvandus. Birgitil on peadpööritavaid uudiseid - saadaval on uus sari kunstküüsi.
kolmapäev, september 28
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 146/220 Töölt naasnud Kristin kupatab Mareki psühholoogi juurde, aimamata mehe kindlat plaani edaspidi lapsesesaamist vältida. Kristo ülbusest kihvatunud Peeter nõustub talle tasuta soengut tegema. Jane veenab Airet avalikkusele oma uut töökohta avaldama. Rassel, kes lausa lömitab Birgiti naiselike võlude ees, lubab tal enda juurde kolida.
teisipäev, september 27
absurditeater
täiesti masendav on ikka dokumentidele pilte teha.käisin nimelt täna ark-is lootusega lõpuks ometi saada oma lubadele vähegi normaalse näoga pilt.eelmine kord sai tehtud ikka päris koletise pilt,aga kuna oli kiire,siis tuli nendega leppida. kuid nüüd on ju uus süsteem,et pead seal putkas istuma,kuskile kasti vahtima ja siis teeb aparaat ise sinust pilti.
algus on muidugi tore...mingi naise hääl seletab sulle kõik ilusti kuidas ja mida sa pead tegema...nii...ja läks...esimene katse.vaatan ilusti peeglisse,päris kobe,peaks asjalik pilt tulema,võibolla natuke liiga tõsine-mõtlen..ja varsti ilmubki pilt ekraanile...AAHHHHHHH!!!!what da fuck is that????mingisse kõverpeegliga tsirkusesse olen justkui sattunud...nii..nüüd on natuke aega,et valmistuda teiseks katseks...võtan jaki maha,sätin juuksed ilusti,sest eelmisel pildil tunduks nagu mingi orkaan oleks juustest üle käinud...ekraanile ilmub uus pilt...ja see pole lihtsalt võimalik:S see on veeeeeelll kohtuvam..appi!!!!jääb minu viimane lootus.kolmas pilt.nujah..nüüd on see siis selge ja tõestatud..mul on kõõrdsilmad!ahastuses valin kolmest halvast kõige vähem halva pildi,ning suundun letti muid toiminguid tegema...üks on kindel.peale politsei ei näe neid lubasid küll keegi...
algus on muidugi tore...mingi naise hääl seletab sulle kõik ilusti kuidas ja mida sa pead tegema...nii...ja läks...esimene katse.vaatan ilusti peeglisse,päris kobe,peaks asjalik pilt tulema,võibolla natuke liiga tõsine-mõtlen..ja varsti ilmubki pilt ekraanile...AAHHHHHHH!!!!what da fuck is that????mingisse kõverpeegliga tsirkusesse olen justkui sattunud...nii..nüüd on natuke aega,et valmistuda teiseks katseks...võtan jaki maha,sätin juuksed ilusti,sest eelmisel pildil tunduks nagu mingi orkaan oleks juustest üle käinud...ekraanile ilmub uus pilt...ja see pole lihtsalt võimalik:S see on veeeeeelll kohtuvam..appi!!!!jääb minu viimane lootus.kolmas pilt.nujah..nüüd on see siis selge ja tõestatud..mul on kõõrdsilmad!ahastuses valin kolmest halvast kõige vähem halva pildi,ning suundun letti muid toiminguid tegema...üks on kindel.peale politsei ei näe neid lubasid küll keegi...
esmaspäev, september 26
seebikas "Eikellegi Kristin"
Eikellegi Kristin 145/220. Aire ei õigusta Silveri lootusi. Kristin saab endale juriidilise õiguse Doroninite pangakontole. Jane ja Marek T on baaris ning vindine Jane suudleb noormeest. Rassel otsustab asendada Peetri portree NYC pildiga. Rassel soovitab Kristinil Marekist rasedaks jääda. Kristo võtab üledoosi jooki ning helistab Airele.
neljapäev, september 22
pohhuism...
selline täiesti imelik tunne on peal.kui välja jätta tunded,mida tekitab minus tatine nina,mille hea meelega mõneks ajaks hoiule annaks kuskile,kuniks see närvesööv nohuperiood möödas on.aga see selleks..rääkisin aksessuaari prouaga juttu ja kurtsime teineteisele nagu tavaliselt kui väsinud me oleme ja kui raske elu ikka on..ja leidsin,et mul ikka nii palju asju vaja ära teha seoses kooliga ja muude asjadega ja siis samal ajal lappasin postimeest ning jäin lugema surmakuulutusi..ja mõtlesin,et näe,nendel inimestel ei ole vaja selliste mõtetute asjade pärast üldse muretseda ja korraks nagu tundsin isegi mingisugust kadedust:S ja siis tekkis selline pohhuismi tunne,et miks ma peakski muretsema nende asjade pärast.ega kui ma neid ära ei tee,jään ikka elama...meie surm pole nendega kõige vähematki moodi seotud.kuigi mingid seosed on vist kõikide asjade vahel.näiteks võin ma ju oma tööd ära viies,sattuda liiklusõnnetusse.või mida iganes.keeruline värk see maailm.
vahel tunnen end kui vana inimene.mõtlen nimelt liiga palju,..mida ma koguaeg räägin oma vanaemale,et ei tohiks teha..avastan end sageli analüüsimas kõiki liigutusi ja ütlemisi,mida keegi minu suunas on teinud,või tegemata jätnud.mõtlen tihti,kes ma kellelegi olen ja mida ma tema jaoks tegelikult tähendan.see ajab mu hulluks.nii tore oleks teise mõtteid lugeda...sest neid oskame me ikka päris hästi tegelikult varjata..
alates oma lõputöö kirjutamisest,millest on möödas juba 1,5 aastat, mõtlen ma iga päev surmale..seetõttu üritan oma tundeid võimalikult palju sõnadesse panna(kindlasti ka tegudesse),et peale minu surma teaks vähemalt minu musi,kui väga ma teda tegelikult armastan...millelgi muul ei peaks ju eriti tähtsust olema.sõnadel,mõelge me mis tahes, on tegelikult ikkagi väga suur jõud.mõnikord isegi suurem kui tegudel.me võime ju teada,et jah,ta vist armastab mind,aga kellele ei meeldiks neid sõnu kuulda?!ja veel toredam kui ta seda veel teiste ees kuulutab:)!
või peaks meil ka sellest pohhui olema?
vahel tunnen end kui vana inimene.mõtlen nimelt liiga palju,..mida ma koguaeg räägin oma vanaemale,et ei tohiks teha..avastan end sageli analüüsimas kõiki liigutusi ja ütlemisi,mida keegi minu suunas on teinud,või tegemata jätnud.mõtlen tihti,kes ma kellelegi olen ja mida ma tema jaoks tegelikult tähendan.see ajab mu hulluks.nii tore oleks teise mõtteid lugeda...sest neid oskame me ikka päris hästi tegelikult varjata..
alates oma lõputöö kirjutamisest,millest on möödas juba 1,5 aastat, mõtlen ma iga päev surmale..seetõttu üritan oma tundeid võimalikult palju sõnadesse panna(kindlasti ka tegudesse),et peale minu surma teaks vähemalt minu musi,kui väga ma teda tegelikult armastan...millelgi muul ei peaks ju eriti tähtsust olema.sõnadel,mõelge me mis tahes, on tegelikult ikkagi väga suur jõud.mõnikord isegi suurem kui tegudel.me võime ju teada,et jah,ta vist armastab mind,aga kellele ei meeldiks neid sõnu kuulda?!ja veel toredam kui ta seda veel teiste ees kuulutab:)!
või peaks meil ka sellest pohhui olema?
teisipäev, september 20
nostalgia
oeh..äärmiselt sitt on olla.tervis veab järjekordselt alt. kurk on valus ja kondid kanged. nohust rääkimata.
aga eile hakkasin vaatama "vanu" pilte tüdrukuteõhtust jne. mõnus tunne tuli kohe sisse.see oli ikka üks tore pidu...kuni poisid tulid ja selle ära rikkusid;) aga kohe tuli isu teha veel üks selline saunakas. ja ainult naistele!!! nii,et kes on poolt?
aga eile hakkasin vaatama "vanu" pilte tüdrukuteõhtust jne. mõnus tunne tuli kohe sisse.see oli ikka üks tore pidu...kuni poisid tulid ja selle ära rikkusid;) aga kohe tuli isu teha veel üks selline saunakas. ja ainult naistele!!! nii,et kes on poolt?
neljapäev, september 15
jutuajamine
K says:
mida oleks mul öelda siis kui kõik on tasa. Mida oleks mul kuulda kui keegi ei räägi. Mida oleks mul näha kui keegi ei näita. Kas oleme kõik sõltuvuses üksteisest. Teineteisest. Kas me määratleme iseendid läbi teiste silmade, kõrvade, suu ja hinge. Kas on olemas üldse indiviid. Kas on olemas mina ja kas on olemas sina?tegelikult on see ka küsimus eraelust ja identieedist
me määrame iseennast läbi enda nime, soo, seksuaalse vajaduse jne
kuid mitte vähem tähtis ei ole ka see, kuidas me seome sidemeid üksteisega... ehk määratleme ennast selle läbi, missuguses seltskonans käime, kellega suhtleme sellega me näitame iseennast ja laseme teistel identifitseerida ennast
D says:
jep, nii need asjad käivadki.me ei oleks ju mitte keegi kui poleks teisi
K says:
inimene on sotsiaalne olend,osaliselt on ühiskond nii meid kasvatanud...surm saabub üksikuna
D says:
miks üksikuna?
K says:
ma ei tea, kas surres oleme üksikud või ükikuna olles sureme?
D says:
ma ei tahaks uskuda kumbagi...kui me sureme ühineme me teiste hingedega kes on juba surnud...seega ei saa me üksikud olla..või kui mitte seda uskuda,siis peale surma meid enam ei eksisteeri kui indiviidi...ja kas mitte-indiviid saab üldse üksik olla?ja miks peaksime me üksi surema..meid ümbritsevad ju igal pool inimesed...sel hetkel võime me ju üksi olla,aga see ei tähenda,et me üksikud oleme
K says:
aga kui sa ütled, et ilma teisteta pole me keegi... kas see ei oleks nagu surm
D says:
mille või kelle surm?
K says:
iseenda...vb isegi kitte surm selle traditsioonilises tähenduses,kuid sotsiaalne surm ja isiksuse surm
D says:
jah.,,saan aru mis sa mõtled...võibolla tõesti...üksinda ei ole ju mõtet eksisteerida...me ju eksisteerime ikkagi kellegi või millegi jaoks.või mitte?
K says:
kui arvata, et inimene on sotsiaalne olend.. mida ma usun, et ta on,siis küll
D says:
mis ta muud saaks olla?
K says:
üksik hunt keset metsa
D says:
selliseid inimesi on vähe,kui üldse
K says:
ühiskond vist nõuab nii, või vähemalt suunab inimest suhtlemisele
D says:
muidu me ju ei jõuaks kuskile oma eluga kui me ei suhtleks
K says:
aga miks me peamegi kuhugi jõudma?
D says:
aga sel juhul oleks me ju metslased
K says:
seda me oleme läbi ajaloo olnud ka varem..aga ilma suhteta on raske tunda armastust ja ilma armastuseta elavatest inimestest on mul kahju
D says:
aga kujutaks sa ette kui me praegu kõik lõpetaks suhtlemise?maailm saaks ju otsa
K says:
saaks küll, jah
D says:
jah,seda küll..kui veidi poeetilisemalt asjale läheneda... kelle või mille vastu sina armastust tunned?
K says:
siin põrkume kohe küsimusele, et mis on armastus
võib öelda, et ma armastan sind, et ma armastan ema, isa venda
D says:
kuhu me siis oma jutuga nüüd jõudsimegi?
K says:
armastus
D says:
on kõige alus?
K says:
ma ei tea...
D says:
ma usun et on
K says:
ma usun, et armastusel on väga tugev jõud
D says:
jah
K says:
ja see on hea
D says:
kahju aind et ka kurjusel on suur jõud
K says:
ehk ta tasakaalustab.nt ei saa ühiskond eksisteerida ilma kuritegevuseta, sest siis oleks töötuid väga palju
D says:
positive thinking
mida oleks mul öelda siis kui kõik on tasa. Mida oleks mul kuulda kui keegi ei räägi. Mida oleks mul näha kui keegi ei näita. Kas oleme kõik sõltuvuses üksteisest. Teineteisest. Kas me määratleme iseendid läbi teiste silmade, kõrvade, suu ja hinge. Kas on olemas üldse indiviid. Kas on olemas mina ja kas on olemas sina?tegelikult on see ka küsimus eraelust ja identieedist
me määrame iseennast läbi enda nime, soo, seksuaalse vajaduse jne
kuid mitte vähem tähtis ei ole ka see, kuidas me seome sidemeid üksteisega... ehk määratleme ennast selle läbi, missuguses seltskonans käime, kellega suhtleme sellega me näitame iseennast ja laseme teistel identifitseerida ennast
D says:
jep, nii need asjad käivadki.me ei oleks ju mitte keegi kui poleks teisi
K says:
inimene on sotsiaalne olend,osaliselt on ühiskond nii meid kasvatanud...surm saabub üksikuna
D says:
miks üksikuna?
K says:
ma ei tea, kas surres oleme üksikud või ükikuna olles sureme?
D says:
ma ei tahaks uskuda kumbagi...kui me sureme ühineme me teiste hingedega kes on juba surnud...seega ei saa me üksikud olla..või kui mitte seda uskuda,siis peale surma meid enam ei eksisteeri kui indiviidi...ja kas mitte-indiviid saab üldse üksik olla?ja miks peaksime me üksi surema..meid ümbritsevad ju igal pool inimesed...sel hetkel võime me ju üksi olla,aga see ei tähenda,et me üksikud oleme
K says:
aga kui sa ütled, et ilma teisteta pole me keegi... kas see ei oleks nagu surm
D says:
mille või kelle surm?
K says:
iseenda...vb isegi kitte surm selle traditsioonilises tähenduses,kuid sotsiaalne surm ja isiksuse surm
D says:
jah.,,saan aru mis sa mõtled...võibolla tõesti...üksinda ei ole ju mõtet eksisteerida...me ju eksisteerime ikkagi kellegi või millegi jaoks.või mitte?
K says:
kui arvata, et inimene on sotsiaalne olend.. mida ma usun, et ta on,siis küll
D says:
mis ta muud saaks olla?
K says:
üksik hunt keset metsa
D says:
selliseid inimesi on vähe,kui üldse
K says:
ühiskond vist nõuab nii, või vähemalt suunab inimest suhtlemisele
D says:
muidu me ju ei jõuaks kuskile oma eluga kui me ei suhtleks
K says:
aga miks me peamegi kuhugi jõudma?
D says:
aga sel juhul oleks me ju metslased
K says:
seda me oleme läbi ajaloo olnud ka varem..aga ilma suhteta on raske tunda armastust ja ilma armastuseta elavatest inimestest on mul kahju
D says:
aga kujutaks sa ette kui me praegu kõik lõpetaks suhtlemise?maailm saaks ju otsa
K says:
saaks küll, jah
D says:
jah,seda küll..kui veidi poeetilisemalt asjale läheneda... kelle või mille vastu sina armastust tunned?
K says:
siin põrkume kohe küsimusele, et mis on armastus
võib öelda, et ma armastan sind, et ma armastan ema, isa venda
D says:
kuhu me siis oma jutuga nüüd jõudsimegi?
K says:
armastus
D says:
on kõige alus?
K says:
ma ei tea...
D says:
ma usun et on
K says:
ma usun, et armastusel on väga tugev jõud
D says:
jah
K says:
ja see on hea
D says:
kahju aind et ka kurjusel on suur jõud
K says:
ehk ta tasakaalustab.nt ei saa ühiskond eksisteerida ilma kuritegevuseta, sest siis oleks töötuid väga palju
D says:
positive thinking
kolmapäev, september 14
hmmm...
mäletan kui hakkasime maq`ga alles koos elama.või õigemini mitte päris koos,vaid kui ta tasapisi hakkas öid minu ihaste kodus veetma. kohutavalt harjumatu oli järsku kellegagi voodit jagada ning sageli ei puhanud ma seetõttu ennast üldse välja. ajad möödusid ja tundsin,et ma ei saa ilma temata üldse magada.nii tühi ja kõle oli voodi. hea oli kellegi kaissu pugeda ja end turvaliselt tunda. ärasõidud aga sagenesid ja sel suvel olen teda üldse vähe näinud.enda üllatuseks olen aga avastanud,et need üksikud ööd,mis ta kodus veedab mõjuvad mu unele natuke häirivalt. ma kohe mitte ei oska enam kahekesi magada:S loodetavasti see muutub, kui ta rohkem kodus hakkab taas viibima...
teisipäev, september 13
soojus
tervelt aasta võttis aega,et endale lõpuks töö juurde laua alla soetada radiaator! tahaks loota,et nüüd on külmetamisel lõpp. seda on võibolla raske uskuda,aga isegi kõige soojemal suve päeval istusin ma oma koha peal ja olin mässitud oma mitteniivõrdsoojakampsunisse.ja ikkagi oli mul KÜLM!!!!kuid eile viskas mul ikka kopa nii ette,et ütlesin bossile,et mul on seda radiaatorit sealt arhiivist vaja mis mattunud kastide taha..olin teda seal ikka aegajalt piilumas käinud ja salajas unistanud,kuidas ta mind kunagi soojendama hakkab.no ja siis sukelduski mr.sander 5 minutiks pahna sisse radiaatorit otsima ja välja tirima. muutusin juba vahepeal närviliseks,sest mingeid hääli sealt ruumist ei kostunud ja kartsin,et minu radiaatoriga on juba juhtunud midagi kui ühtäkki ilmus võidurõõmsalt mr.sander ukse peale radiaator käes. veeretasin ta siis suure tuhinaga kohe oma laua alla, kuid oh häda.mitte kuskile ei olnud seda otsa pista,sest kõik pistikud töötavad suure ülekoormusega ja kõigile neid lihtsalt ei jätku. seepeale tormasin tartu kaubamajja endale varesepesa ostma ja tõdesin,et kaubamaja näeb ikka väga armetu välja juba..letid hakkavad hõredaks jääma.kuid õnneks leidus neil veel pesasid.no ja kõige selle tulemusel istun ma nüüd oma armsa laua taga ja tunnen kuidas soe õhk minu jalgu paitab ja tänu füüsika seadustele ka kõrgemale tõuseb sealt. ahjaa..lähemalt uurides üllatusin positiivselt, et mul on kohe nii vinge radikas,et kui tahan võin ta panna ka puhuri funktsioone täitma.seda teenust kasutan ma arvatavasti talvekuudel, mis loodetavasti nii pea ei saabu.
tänane päike annab jälle lootust,et ehk tuleb veel mõned soojemad päevad. nii väga tahaksin seda.kuigi välja minnes võib tõdeda,et pole see päike ka midagi nii soe enam.aga siit pläsku aknast välja vaadates ja nähes päikest ning samal ajal sooja õhku laua alt saades võib täitsa ette kujutada,et väljas võiks päikese vanne võtta;)
kõige "toredam" asi oli muidugi täna hommikul tõdeda, et meie uus armas perekonnaliige NY on õpetanud Giole vanad trikid selgeks. nimelt arvab Gio nüüd,et kuna NY pissib tuppa, miks siis tema peab väljas kogu aeg käima?!nii tore on ju tuppa pissida...loodame,et see talle harjumuseks ei saa..
tänane päike annab jälle lootust,et ehk tuleb veel mõned soojemad päevad. nii väga tahaksin seda.kuigi välja minnes võib tõdeda,et pole see päike ka midagi nii soe enam.aga siit pläsku aknast välja vaadates ja nähes päikest ning samal ajal sooja õhku laua alt saades võib täitsa ette kujutada,et väljas võiks päikese vanne võtta;)
kõige "toredam" asi oli muidugi täna hommikul tõdeda, et meie uus armas perekonnaliige NY on õpetanud Giole vanad trikid selgeks. nimelt arvab Gio nüüd,et kuna NY pissib tuppa, miks siis tema peab väljas kogu aeg käima?!nii tore on ju tuppa pissida...loodame,et see talle harjumuseks ei saa..
neljapäev, september 8
veel natuke armastusest
the wait
It seemed
like years
before
I picked
a bouquet
of kisses
off her mouth
and put them
into a dawn-colored vase
in my heart.
But
the wait
was worth it.
Because
I
was
in love.
- richard brautigan
It seemed
like years
before
I picked
a bouquet
of kisses
off her mouth
and put them
into a dawn-colored vase
in my heart.
But
the wait
was worth it.
Because
I
was
in love.
- richard brautigan
armastus
lugesin paar päeva tagasi artiklit armastuse kohta, mis tekitas minus mingil määral mässumeelsust.tahaksin autorile ja teadlastele nii mõneski osas vastu vaielda. võibolla elan ma mulli sees,kuid usun siiralt,et armastus võib ka igavesti kesta. nimelt väidab see artikkel,et armastuse keskmine eluiga on 3 aastat:S olevat teine teaduslikult kinnitust leidnud fakt.
Räägitakse, et armastuse teiseks aastaks suhted muutuvad, pehmenevad. Te tunnete teineteist juba niivõrd hästi, et oskate lugeda mõtteid ja aimate õhust, mida teine öelda kavatseb. Te olete kui üks tervik, kuid intiimseid hetki on jäänud harvemaks.
no miks peaks intiimseid hetki vähemaks jääma?millepärast siis üldse inimesed abielluvad kolme,nelja või seitsme ja isegi viieteist aasta möödudes?kui kirge ja armastust enam pole,miks inimesed siis ikkagi koos on?kas harjumusest,kartusest üksi jääda? aga kui tead,et kõigi inimeste suhetes saab kolme aasta möödudes armastus otsa ja tuleb uus armastus leida, siis ei peaks ju olema ka kartust üksi jääda.sest leidub ju täpselt samasuguseid inimesi,kellega enamvähem ühel ajal peaks uue otsingule suunduma.ja milleks üldse vaeva näha suhte arendamisel kui tead,et see ei vii sind nagunii mitte kui kusagile.
Teaduslikuks minnes pole armastus muud kui teatud hormoonide, nt dopamiini, noradrenaliini, prolaktiini, oksütotsiini jt hulga suurenemine organismis.. Mõnusaid aistinguid kutsub aga esile pisike FEA molekul — fenüületüülamiin. Tänu sellele tunneme nii kirge kui eufooriat. Omalaadseks oopiumiks on aga endorfiinid, mis meid õnneuimas hõljuda lasevad.
Kuiva statistikasse arvestades kestab kirg keskmiselt 317 ja pool päeva, nii et isegi vähem kui aasta!
arusaamatuks jääb see,et miks siis kolme aasta möödudes ei võiks neid hormoone ikka veel suurenenud hulgal olla?mis hetkest nende hulk kahanema hakkab ning kas neile on peale märgitud BEST BEFORE???samas võiks ju nende realiseerimisaja möödudes mitte otsida kedagi uut kellesse armuda,vaid mängida hormoonidele kerge vingerbuss ja armuda samasse inimesse kellesse oldi juba varem armunud.nii võiks ju armastus kesta terve igaviku.
samas ei usu,et see kõik vajalik oleks.teadus muudab armastuse kuidagi liiga kommertslikuks minu jaoks.jään siiski oma veendumuse juurde(mul on ju ikkagi 5 aastat kogemust;)),et armastus võib kesta igavesti ning kuni surm meid lahutab! ning nagu minu isa pulmas ütles, loodame et see armastus kestab ka hauas edasi kus meie luud ja kondid teineteise poole kisuvad ja hinged üksteist taas üles leiavad.
armastan sind minu musi!igavesti!
Räägitakse, et armastuse teiseks aastaks suhted muutuvad, pehmenevad. Te tunnete teineteist juba niivõrd hästi, et oskate lugeda mõtteid ja aimate õhust, mida teine öelda kavatseb. Te olete kui üks tervik, kuid intiimseid hetki on jäänud harvemaks.
no miks peaks intiimseid hetki vähemaks jääma?millepärast siis üldse inimesed abielluvad kolme,nelja või seitsme ja isegi viieteist aasta möödudes?kui kirge ja armastust enam pole,miks inimesed siis ikkagi koos on?kas harjumusest,kartusest üksi jääda? aga kui tead,et kõigi inimeste suhetes saab kolme aasta möödudes armastus otsa ja tuleb uus armastus leida, siis ei peaks ju olema ka kartust üksi jääda.sest leidub ju täpselt samasuguseid inimesi,kellega enamvähem ühel ajal peaks uue otsingule suunduma.ja milleks üldse vaeva näha suhte arendamisel kui tead,et see ei vii sind nagunii mitte kui kusagile.
Teaduslikuks minnes pole armastus muud kui teatud hormoonide, nt dopamiini, noradrenaliini, prolaktiini, oksütotsiini jt hulga suurenemine organismis.. Mõnusaid aistinguid kutsub aga esile pisike FEA molekul — fenüületüülamiin. Tänu sellele tunneme nii kirge kui eufooriat. Omalaadseks oopiumiks on aga endorfiinid, mis meid õnneuimas hõljuda lasevad.
Kuiva statistikasse arvestades kestab kirg keskmiselt 317 ja pool päeva, nii et isegi vähem kui aasta!
arusaamatuks jääb see,et miks siis kolme aasta möödudes ei võiks neid hormoone ikka veel suurenenud hulgal olla?mis hetkest nende hulk kahanema hakkab ning kas neile on peale märgitud BEST BEFORE???samas võiks ju nende realiseerimisaja möödudes mitte otsida kedagi uut kellesse armuda,vaid mängida hormoonidele kerge vingerbuss ja armuda samasse inimesse kellesse oldi juba varem armunud.nii võiks ju armastus kesta terve igaviku.
samas ei usu,et see kõik vajalik oleks.teadus muudab armastuse kuidagi liiga kommertslikuks minu jaoks.jään siiski oma veendumuse juurde(mul on ju ikkagi 5 aastat kogemust;)),et armastus võib kesta igavesti ning kuni surm meid lahutab! ning nagu minu isa pulmas ütles, loodame et see armastus kestab ka hauas edasi kus meie luud ja kondid teineteise poole kisuvad ja hinged üksteist taas üles leiavad.
armastan sind minu musi!igavesti!
kolmapäev, september 7
jälle üks kolmapäev
tänane päev kohe oskab mind närvi ajada...eriti kohe oskavad mind ärritada delfi kommentaatorid kes ise ei tea asjast mitte kui midagi,aga sellegi poolest peavad end maailma targimateks inimesteks ja kes ise teevad elus kõik alati õigesti ja just nii nagu peab ja teised neilt ootavad.
teiseks ärritavaks teguriks on minu "armas" kool, kes õpingukorraldusest ei tea ikka mitte sittagi. vähemalt mis puudutab kaugõpet. täiesti ajukas on ju loota,et õpilane registreeriks end reedeks ainetele, kui tal puudub igasuguse ettekujutus tunniplaanist ja loetavatest ainetest. kas pean neid ise välja nuputama?ja muidu on "tore",et sain alles eile teada,et pean juba see reede koolis loengupinke nühkima.täit tunniplaani ei ole nad siiani suutnud üles riputada. loodan,et nad vähemalt selle välja on mõelnud.
tänase päeva puhul jään lootma õhtu helgemale poolele.sest siis tuleb meie perekonda uus liige,keda kõik nii pikkisilmi on oodanud ja eriti gio;)kuigi tal pole tema olemasolust arvatavasti mitte mingitki ettekujutust.aga nalja hakkab kindlasti saama...ja kosele tuleb ka täna minna.juba praegu jookseb suu vett mõttest puude otsast tooreid õunu võtta.no ja natuke tuleb konte ka liigutada,aga pärast on kindlasti hea tunne jälle...nagu alati.
päike võiks paista otse kontori laest. küll see oleks mõnus ja soe tunne.
teiseks ärritavaks teguriks on minu "armas" kool, kes õpingukorraldusest ei tea ikka mitte sittagi. vähemalt mis puudutab kaugõpet. täiesti ajukas on ju loota,et õpilane registreeriks end reedeks ainetele, kui tal puudub igasuguse ettekujutus tunniplaanist ja loetavatest ainetest. kas pean neid ise välja nuputama?ja muidu on "tore",et sain alles eile teada,et pean juba see reede koolis loengupinke nühkima.täit tunniplaani ei ole nad siiani suutnud üles riputada. loodan,et nad vähemalt selle välja on mõelnud.
tänase päeva puhul jään lootma õhtu helgemale poolele.sest siis tuleb meie perekonda uus liige,keda kõik nii pikkisilmi on oodanud ja eriti gio;)kuigi tal pole tema olemasolust arvatavasti mitte mingitki ettekujutust.aga nalja hakkab kindlasti saama...ja kosele tuleb ka täna minna.juba praegu jookseb suu vett mõttest puude otsast tooreid õunu võtta.no ja natuke tuleb konte ka liigutada,aga pärast on kindlasti hea tunne jälle...nagu alati.
päike võiks paista otse kontori laest. küll see oleks mõnus ja soe tunne.
Tellimine:
Postitused (Atom)