temperatuur 39 kraadi ja otsa ei paista...

lihtsalt hing on juba täis sellest haigeks olemisest. just siis kui juba tundsin end inimesena ja suhteliselt tervena,lööb lambist mingi 39 kraadine palavik välja.ma ei saa aru kust see kõik tuleb?!viimased kaks kuud on ikka täielik piin olnud.häda häda otsa.juba huviga ootan,mis haigus mind järgmisena tabab ja üllatada suudab.nii tore,kas pole.
kogu mu asjaajamine kannatab sellepärast kohutavalt.osad kingid veel ostmata ja just praegu on see kõikse kiirem aeg,kus vaja kooli asjad ära teha ja sajas kohas korraga olla.masendav. suudaks siis vähemalt püstigi olla,siis saaks mõned asjad ikka ära aetud.aga see püstiolek kestab umbes 15 minutit kui olen eelnevalt võtnud sisse topelt doosi palavikku alandavaid tablette ja ohtralt teed joond.siis hetkeks tuleb jõud tagasi ja külmavärinad lakkavad.ja kõige targem asi mis ma välja mõtlesin,et selle ajaga teha on muidugi blogis kirjutada. aga kellele ma muidu ikka kurdan.mind ju täitsa üksi jäetud.isegi gio läks kodunt minema.ei viitsinud siin mind enam kannatada.aga parem on kah,kuigi igatsus on juba peal.ikka koguaeg käib peast läbi,et kus ta nüüd on ja kas peaks juba temaga välja minema jalutama. aga nuh,spordilaagris käärikul on tal kindlasti tunduvalt lõbusam.eelmine kord õppis ta ju roomamise ära.ei tea kas seekord ka midagi uut külge hakkas:S
ja pühepäeval saab abielust pool aastat täpselt.ja viis aasta koos olemist.kas ma tõesti olen nii vana:Stundub kuidagi nii pikk aeg.samas on see jälle nii kiiresti läinud.ja terve selle aja ei ole ma kordagi igavust tundnud.ja ei paista ka tulevikus seda juhtuvat.järelikult olen ma ikka kuradi hea mehe endale saanud ja tänan selle eest iga päev jumalat.midagi head olen ma vist ikka siin ilmas teinud,et tema ära teenisin.
When you cry I cry, I cry along with you.
When you smile I smile, I smile along with you...