jutuajamine

K says:
mida oleks mul öelda siis kui kõik on tasa. Mida oleks mul kuulda kui keegi ei räägi. Mida oleks mul näha kui keegi ei näita. Kas oleme kõik sõltuvuses üksteisest. Teineteisest. Kas me määratleme iseendid läbi teiste silmade, kõrvade, suu ja hinge. Kas on olemas üldse indiviid. Kas on olemas mina ja kas on olemas sina?tegelikult on see ka küsimus eraelust ja identieedist
me määrame iseennast läbi enda nime, soo, seksuaalse vajaduse jne
kuid mitte vähem tähtis ei ole ka see, kuidas me seome sidemeid üksteisega... ehk määratleme ennast selle läbi, missuguses seltskonans käime, kellega suhtleme sellega me näitame iseennast ja laseme teistel identifitseerida ennast
D says:
jep, nii need asjad käivadki.me ei oleks ju mitte keegi kui poleks teisi
K says:
inimene on sotsiaalne olend,osaliselt on ühiskond nii meid kasvatanud...surm saabub üksikuna
D says:
miks üksikuna?
K says:
ma ei tea, kas surres oleme üksikud või ükikuna olles sureme?
D says:
ma ei tahaks uskuda kumbagi...kui me sureme ühineme me teiste hingedega kes on juba surnud...seega ei saa me üksikud olla..või kui mitte seda uskuda,siis peale surma meid enam ei eksisteeri kui indiviidi...ja kas mitte-indiviid saab üldse üksik olla?ja miks peaksime me üksi surema..meid ümbritsevad ju igal pool inimesed...sel hetkel võime me ju üksi olla,aga see ei tähenda,et me üksikud oleme
K says:
aga kui sa ütled, et ilma teisteta pole me keegi... kas see ei oleks nagu surm
D says:
mille või kelle surm?
K says:
iseenda...vb isegi kitte surm selle traditsioonilises tähenduses,kuid sotsiaalne surm ja isiksuse surm
D says:
jah.,,saan aru mis sa mõtled...võibolla tõesti...üksinda ei ole ju mõtet eksisteerida...me ju eksisteerime ikkagi kellegi või millegi jaoks.või mitte?
K says:
kui arvata, et inimene on sotsiaalne olend.. mida ma usun, et ta on,siis küll
D says:
mis ta muud saaks olla?
K says:
üksik hunt keset metsa
D says:
selliseid inimesi on vähe,kui üldse
K says:
ühiskond vist nõuab nii, või vähemalt suunab inimest suhtlemisele
D says:
muidu me ju ei jõuaks kuskile oma eluga kui me ei suhtleks
K says:
aga miks me peamegi kuhugi jõudma?
D says:
aga sel juhul oleks me ju metslased
K says:
seda me oleme läbi ajaloo olnud ka varem..aga ilma suhteta on raske tunda armastust ja ilma armastuseta elavatest inimestest on mul kahju
D says:
aga kujutaks sa ette kui me praegu kõik lõpetaks suhtlemise?maailm saaks ju otsa
K says:
saaks küll, jah
D says:
jah,seda küll..kui veidi poeetilisemalt asjale läheneda... kelle või mille vastu sina armastust tunned?
K says:
siin põrkume kohe küsimusele, et mis on armastus
võib öelda, et ma armastan sind, et ma armastan ema, isa venda
D says:
kuhu me siis oma jutuga nüüd jõudsimegi?
K says:
armastus
D says:
on kõige alus?
K says:
ma ei tea...
D says:
ma usun et on
K says:
ma usun, et armastusel on väga tugev jõud
D says:
jah
K says:
ja see on hea
D says:
kahju aind et ka kurjusel on suur jõud
K says:
ehk ta tasakaalustab.nt ei saa ühiskond eksisteerida ilma kuritegevuseta, sest siis oleks töötuid väga palju
D says:
positive thinking