kruvikeeraja..

elu ikka oskab vahel keerata...kõik mida püüad enda arust paremaks muuta,tuleb välja,et oled lihtsalt üks tropp,kes koguaeg vingub ja asju üle paisutab.tark tegu oleks võibolla lihtsalt asjadel omasoodu minna ja mitte üle mõelda,kuid varem või hiljem puutuks me ju jälle selle sama probleemiga kokku ja kõik hakkas otsast peale..kas poleks justkui mõistlik sel juhul välja öelda,mis meid häirib ja see häiriv tegur kõrvaldada,et elu võiks kulgeda rahumeelselt?
kas on võimalik,et üks inimene on õnnelik ja seetõttu ka teised peaksid automaatselt tema ümber õnnelikud olema?või on mõni ikkagi õnnetu?sest vastasel juhul oleks ju kõik maalima inimesed õnnelikud?või on tegemist katkise telefoniga,et kuskil läheb ikka midagi sassi ja õnn ei kandugi viimase inimeseni välja?
oeh kuidas ma vahel vihkan kruvikeerajaid...vahel oleks tõesti parem lihtsatl haamriga sirgjooneliselt nael seina lüüa.ja asi vask!