see palavus on minu jaoks lihtsalt tappev.tõsiselt kohe.ma ei suuda hingata,ma olen jõuetu ja täiesti läbi tõmmatud sellest kuumusest.saaks see ükskord juba läbi.ja see madalrõhkkond võiks juba mööda minna,sest paar päeva tagasi oli mul selletõttu elu kõige suurem migreen, mis kulmineerus oksendamisega.ja see polnd enam üldse meeldiv vaatepilt...
kodu ei tunne ka enam ära.lihtsalt üks suur segane asjade laud,kus miski ei ole oma õigel kohal.uksest pääseb vaevu sisse.äraoldud nädalad on mõjunud laastavalt, igalpool vedelevad spordikotid,mis meenutavad,kus viimati käidud on..ja asjad on ikkagi lahti pakkimata ja koridori põrand on riideid täis,ja seal peaksid nad küll viimasena olema.
täna hommikul tegin natuke ruumi söögilauale,et saaks krõbuskikaussi sinna toetada kui söön, ja avastasin,et selle hunniku all on täiesti uus juulikuu Vogue, mille olemasolust mul aimugi polnud. ju musi oli selle siis postkastist võtnud ja sinna jätnud,aga uued asjad juba kuhjusid kiiresti peale.no hea,et niigi läks.
tööl on täiesti mõttetu olla, istume siin alariga kahekesi ja mitte essugi pole teha.mingi riigihange vahib näkku, aga sinnani on veel aega mõned päevad.ja mulle meeldib selliseid asju teha viimastel päevadel,nagu ikka.
musi võiks ka juba koju tulla.miks peab mingi 3 nädalat passima kuskil nõmedas soome laagris.palju toredam oleks ju minuga olla;)aga nuh,eks see elu juba kord on selline.
ootan juba sügist,sest tundub,et see sügis tuleb päris põnev ja huvitav.aga nüüd tahaks juba sööma minna, sest nälg näpistab!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar