hall kolmapäev

tunnen nagu oleksin mingi kell mis muudkui tiksub ja tiksub,aga suurt kuskile ei liigu.sama jama iga päev.hommikul ei tahaks üles tõusta,sest tööle minek ei tundu sugugi ahvatlev,sest seal toimub päeva suurim tiksumine.suurt midagi teha ei ole ja ei tahagi seda kuiva tööd väga teha. tahaks hoopis maalida ja joonistada ja suuri seinu värvida ja üldse teha mida pähe tuleb.joosta tahaks kangesti.
teist päeva järjest suudan ma oma särgi ära mökerdada siin tööl olles. kui nii jätkub,siis varsti mul polegi midagi selga panna,sest pesta ka eriti ei viitsi, kuna nagunii on pesumasin mareki trenni asju õhtuti täis ja minu riided nendega kokku küll ei mahu ja ega ei tahakski panna,sest kes teab mis hais neile külge jääks;)tuleb vist lihtsalt nektariinide söömine siin tööl ära lõpetada,sest ma ei teagi kas need kollased plekid üldse pesus välja tulevad?:Sloodame,et ikka tulevad,sest väga koledad näevad nad välja ja ei sobi kohe üldse siia kõhu peale.
nädalavahetusel käisime ööklubis maasikas.päris huvitav elamus kusjuures.ja minu arvamus, et sihtgrupp 25 neil läbi ei lähe, kummutati. seal oli tõesti selline mitte just kõige noorem rahvas, aga ruumi oli see eest piisavalt ja õhku mida hingata samuti. muusika oli nii ja naa, selline 90-ndate eesti disko ja vahepeal midagi muud ka. päris naljakas oli mõnda tantsimas vaadata, üks noormees tahtis küll vist lendu tõusta.mul oli igatahes lõbus teda vaadata.mõned vanemad paarikesed aga tantsisid nagu vanemad inimesed ikka..valsisammul.heh.no miks mitte. meie seltskond otsustas muidu murunurgas murusõda mängida.hea et turva peale ei sattunud. oleksime võibolla sealt kõik minema visatud. aga jah,club tallinn on ikka suht ainuke koht kus tartus minna ma arvan.
eile käisime maq,rassu ja siiliga teatris mati undi tühiranda vaatamas.päris huvitav ja kummaline tükk ma ütleks.3/4 näitlejatest meenutasid mulle kedagi teist ning see häiris natuke, kuna keskendusin valele asjale.samas oli heaks vahelduseks. ja kuna etendus toimus kell 22 õhtul alles,siis sai ka maq tulla. muidu on meil ju pea ilmvõimatu teatrisse minekut planeerida, kuna tema trennid lõppevad alles peale 8-t õhtul ja siis on enamus etendustel juba esimene vaatus lõppenud.
nägin täna kummalist und. õigemini mitut. kõigepealt avastasin,et minu kodu akende pealt sooritasid mitmed inimesed enesetappe.ja just noored tüdrukud.kõigepealt läksid nad katusele ja seal ronisid alla minu akende peale. ma ei tea miks nad kohe katuselt alla ei võinud hüpata. oleksin pidanud vist aknad kinni panema. seal nad siis kõikusid, kes ei suutnud otsustada ja ronis tagasi katusele ja jälle alla ja..ajasid mind hulluks. siis ronis marek niisama akna peale,et lihtsalt alla vaadata, kuid gio hüppas talle sülle ja oleks äärepealt ise alla lennanud.selle peale pidi mu süda seisma jääma. kui marek ta õhust kinni püüdis, märkasin ma,et ta on gio täiesti ära püganud ja ta kõrvad olid seetõttu 10 korda väiksemad ja keha täiesti karvutu. väga kummaline nägi välja. sellele järgnesid veel mingid kummalised unenäod, kuid need ei tule mulle hetkel väga detailselt meelde,aga seda mäletan, et häirivad olid.

elu võib olla vahepeal isegi ilus ja meelepärane. ning mõned sündmused suudavad muuta päeva ja olemust tegelikult palju rohkem kui esialgu paistab. rahu on tulnud hinge ning loodetavast püsib seal nüüd mõnda aega, sest neid "paanikatubasid" ei ole küll rohkem vaja. närveldamisele tuleb lõpp teha. ja pealegi on päike ka väljas ja varsti saab koju ja pea padjale pandud ja lihtsalt lebotatud. oh seda õnnist hetke...

natuke veel..

üks huvitavamaid majasid elamumessilt oli ehk see:
seest- ja väljaspoolt oli ta viimistletud ühe ja sama materjaliga.tõesti huvitav.
eile ma otsustasin,et tahan tänasest puhkusele jääda, nii ma siis marssisin bossi juurde ja teatasin oma plaanist. tema vastuseks kõlas ainult, et nojah, mis mul ikka muud üle jääb... ega ei olekski jäänd:) ise ta reisib, muidugi tema on boss ka, aga mis sellest, 5 korda aastas vähemalt soojale maale. tuli mingi neli nädalat tagasi kreetalt ja siis oli kaks nädalat tööl ja siis teatas,et ta läheb nüüd gotlandile puhkama,et tal puhkus välja võtmata veel..ei tea kas bossidel on rohkem puhkuse päevi ka:S? no sest sellel aastal on ta veel kaks korda kreetal olnud ja üks või kaks korda egiptuses. vot see on elu. oskab alles puhata.ma oskaks ka kui palk mitmekordistuks:)nu aga jah,eks tuleb nii paari aasta peale korra mingi reis välja. ja see aasta sain ju SOOME elamumessile ikkagi:):)kõva reis.
väike killuke veel elamumessilt, mis suise karjub,et lastega pered selles majas ei ela ja külla ka ärge tooge,vähemalt ärge laske neid aeda jooksma, sest me mõtlesime,et lõhume kõik ilusad klaasist vaasid ja taldrikud ära ja viskame aeda kaunistuseks:)

ega selle pika aja jooksul polegi suurt midagi juhtunud.elu käib ikka oma vanu rööpaid pidi.töö, kodu, töö, kodu ja meeletu uni. iga aasta on vähemalt üks tore asi selle töö juures,et saame külastada elamumessi soomes. nii ka seekord. ilm oli muidugi palav ning jalad surisesid veel pikka aega, kuid muidu tasus ära. kuigi eelmine aasta olin ma väheke rohkem sellest vaimustuses. tundus justkui olevat rohkem originaalseid ideid. seekord oli rohkem sisekujundusele rõhku pandud. väljast paistsid nad kõik suht ühetüübilised. aga pilti sai ikkagi tehtud ning mõnedki ideed kõrva taha peidetud.
maq muudkui laagritab ning tekitab seega kohutavat igatsust enda järele. ma arvan,et ta teeb seda meelega;)...aga seda suurem on jällenägemisrõõm ning meeldejäävamad koos veedetud hetked.tahaks nii kangesti temaga kuskile kaugele ära sõita ja lihtsalt nautida olemist. kahjuks on ta graafik liiga tihe selle jaoks.aga vast järgmine aasta leiame ka selleks aja...

turn of the heat!!!

see palavus on minu jaoks lihtsalt tappev.tõsiselt kohe.ma ei suuda hingata,ma olen jõuetu ja täiesti läbi tõmmatud sellest kuumusest.saaks see ükskord juba läbi.ja see madalrõhkkond võiks juba mööda minna,sest paar päeva tagasi oli mul selletõttu elu kõige suurem migreen, mis kulmineerus oksendamisega.ja see polnd enam üldse meeldiv vaatepilt...
kodu ei tunne ka enam ära.lihtsalt üks suur segane asjade laud,kus miski ei ole oma õigel kohal.uksest pääseb vaevu sisse.äraoldud nädalad on mõjunud laastavalt, igalpool vedelevad spordikotid,mis meenutavad,kus viimati käidud on..ja asjad on ikkagi lahti pakkimata ja koridori põrand on riideid täis,ja seal peaksid nad küll viimasena olema.
täna hommikul tegin natuke ruumi söögilauale,et saaks krõbuskikaussi sinna toetada kui söön, ja avastasin,et selle hunniku all on täiesti uus juulikuu Vogue, mille olemasolust mul aimugi polnud. ju musi oli selle siis postkastist võtnud ja sinna jätnud,aga uued asjad juba kuhjusid kiiresti peale.no hea,et niigi läks.
tööl on täiesti mõttetu olla, istume siin alariga kahekesi ja mitte essugi pole teha.mingi riigihange vahib näkku, aga sinnani on veel aega mõned päevad.ja mulle meeldib selliseid asju teha viimastel päevadel,nagu ikka.
musi võiks ka juba koju tulla.miks peab mingi 3 nädalat passima kuskil nõmedas soome laagris.palju toredam oleks ju minuga olla;)aga nuh,eks see elu juba kord on selline.
ootan juba sügist,sest tundub,et see sügis tuleb päris põnev ja huvitav.aga nüüd tahaks juba sööma minna, sest nälg näpistab!

fuck you, you fucking fuck

täna on üks täiesti pahur päev.ja lihtsalt, ilma mingi erilise põhjuseta.aga kõik käib närvidele ja kõik tundub täiesti nõme ja jabur olevat.ja inimesed on ka täiesti närvidelekäivad.ja siin töö juures ei tahaks täna kohe üldse istuda.ja mõni oskab kohe sellistel päevadel erilist jura suust välja ajada,mis teeb selle päeva veel rohkem vastuvõetamatuks.
paar nädalavahetust tagasi käisin pärnus koolis.no tegemist oli küll tartu kooliga,aga mingi projekti raames toimus seekord pärnus,mis oli tegelikult toredaks vahelduseks.sai mindud täiesti teise õhkkonda ja üldse oli meeldiv atmosfäär.ja seltskond oli ka tore.õhtul istusime neljakesi rhea,iti ja tiinaga tex mexis ja rüüpasin maasika margaritasid,aga kuna need osutusid natuke liiga magusateks,siis otsustasime rheaga minna üle mojitode peale.mis olid ikka mega head.ma polegi nii häid mojitosid saanud,tavaliselt maitsevad nad mulle nagu kadakamahl.aga seekord olin tõesti neist vaimustused suisa.
ööbisime mingis motellis.olime kuuekesi toas ja see meenutas aegu,kui sai kuskil klassiekskursioonil käidud.kõrval toas olid mingid vene noormehed,kes muudkui seinale koputasid ja lõugasid.õnneks selleks ajaks kui meie kõrtsust tagasi olime tulnud,olid nemad juba kustunud.suurema kommunikatsiooni osaliseks nendega sai meie kursaõde kanepi naispreester,kes meiega tuba jagas.
järgmine päev oli küll väheke unine ettekandeid kuulata,aga õnneks viie tunni möödudes sain juba koduteele asuda. lee ja tiit tulid ka auto peale,ning sõit tartusse möödus suhteliselt kiiresti.igasugused teoloogilised jutud sai maha peetud ja kõik õppejõud ning üliõpilased üksipulki läbi lahatud.huvitav oli.
see nädalavahetus oli jälle tallinnas kool.geodeesia lihtsalt ei ole mu lemmik aine,kuid kui juba aru hakata saama,siis on praktikumid isegi toredad.vähemalt ei pea mingit mõtetud teksti vihikusse kirjutama,mida nagunii pähe kunagi ei õpi.praktikas on nagunii kõik teistmoodi.ja sain siis lõpuks need vertikaalnurgad ka ära mõõdetud ja ise päris uhke selle üle. üks kutt sai ka tänu minu tarkusele selle praktikumi tehtud,sest pidime paarides olema,aga tema ei jaganud sellest mitte kui midagi.aga mulle isegi meeldib nii,sest siis ma tundun veel targemana:)
inglise keeles sain ka oma presentatsiooni ökomajadest ära tehtud ja õppejõud oli teemast suht vaimustuses. nagu minagi.asi hakkas mind väga huvitama ning kohati käis isegi peast läbi mõte,et võiks nendele spetsialiseeruma hakata.aga esialgu on see aind mõte.sest tahaks ikka midagi ägedat ka projekteerida,kus vesi ja elekter tulevad normaalselt majja.
laupäeval oli kirjandusõhtu ning peale oma lõigu lugemist olid sõnad kurgus kinni.tegelt oleks ma tahtnud sellest palju rohkem rääkida,aga miskipärast ei suutnud ma oma tundeid tol hetkel sõnadesse panna.aga mulle ikkagi meeldivad sellised asjad.tahaks neid tihedamini korrata.
see nädalavahetus tuleb üle pika aja koolivaba.lõpuks.kuigi nii palju oleks vaja õppida,eksamid kohe ukse taga,aga mitte mingit motivatsiooni pole ega tahtmist.tahaks lihtsalt kõik pooleli jätta,ning natuke olla lihtsalt.jätaks aja ootele.küll jõuab.ma arvan.aga aeg kipub ikkagi eest ära jooksma.masendav.
lõpuks jõudis siis kevad ja selle kurbus ka minu hinge.tavaliselt juhtub see enne minu sünnipäeva,aga seekord hilines.loodame,et ta pidama ei jää,vaid otsib mingi muu ohvri.
ahjaa.vahepeal ju külastasime maq`ga ka manni ja siimu.väga lõbus oli.grillisime ja möllasime niisama ja siis hakkasime vesipiipu tegema kui tibu magama läks.monteerisime kolmest erinevast vesipiibust ühe terve kokku,sest küll oli ühel klaas katki,teisel voolik ja kolmandal otsik jne. igaljuhul kokku saime nii võimsa pilli,et toss võttis meid suisa pildituks.tõsiselt.nii kui otsa juba suhu panid olid kopsud tossu täis.siimu võttis suisa ropsima.ega nalja pole.aga tore oli ikkagi:)
oeh,tahaks juba oma uut diivanit.oranz ja triipudega.ei jõua enam oodata.mai kuu juba käes.koristasin tema tulekuks juba korterigi ära,et tal hea kohe maanduda oleks.siis teen akna lahti ja viskan vana alla.ja tugitoolid ka järele.ta ikka täitsa räsitud,jube.
wäkk,süda jälle paha.need rohud mu veel tapavad.kuigi peaksid aitama nii siberi katku kui ka ägeda leukeemia puhul.nii et need haigused mind kimbutada ei saa;)
loodame,et homme on parem päev.

päike on tagasi

musike muudkui kurdab,et ma midagi ei kirjuta siia. ju siis tal on kergem mu mõtteid siit lugeda kui neid minu enda suust kuulda;)no ja siin ma siis nüüd kirjutan,endal nii väsind nägu peas,et võiks lihtsalt koti pähe tõmmata.kevadväsimus on ikka üks tüütu asi.või on see väsimus sellest meeletust pidutsemisest tekkinud ja nüüd vajaks lihtsalt puhkust ja väheke rahulikumat elu?. ei tea.samas on jälle viimased nädalad väga toredad olnud ja rahumeelsed.ja airekesega mööda klubisid tiirutades juba igav ei hakka...nuuh..tegelt ei hakka temaga kuskil igav.käisime ka mõni aeg tagasi ennast märgistamas,.mina siis juba teist korda.küll me oleme nüüd kaunid. no ja küünised lasime ka endale panna;) ja mul on hea meel,et asjad on kõik paika loksunud.nii minu peas kui üldse.päike on väljas.ja varsti on ka soe.
täna mõtlesin korra selle peale,et läheks ASK-sse tööle,kuigi ma ei tea kas see võimalik üldse oleks.aga siis jälle tekkis nii palju mõtteid,miks ikkagi mitte minna.ja see teadmatus oma tulevase elu ees on kohati hirmuäratav.ma ei tea isegi seda milliseks minu elu võib paari kuuga muutuda,ning seetõttu ei saa ma mingeid kaugeleulatuvaid plaane ka teha kahjuks. kuigi vahest tahaks isegi.planeeritust.kindlust...
niu niu.aga sellegipoolest arvan,et midagi hullu seal vast ikka väga ei oota.lihtsalt võib tulla ootamatuid üllatusi.aga eks juuni ja september ole aprillist targem.
pealegi on hakanud nagu sitajunnid lume sulades, välja ilmuma inimesed,keda viimati nägin 5 aastat tagasi. justkui kuskilt oleks mingid mineviku uksed lahti tehtud.naljakas. hahahaaa.

sombune päev

meeletult raske on ennast midagi tegema sundida.kohutav väsimus on peal ja ilm ei aita ka sugugi kaasa.hetkel tahaks istuda lihtsalt kodus teki sees ja kuulata kingiks saadud kelly clarksoni plaati.ja mitte millelegi mõelda.lihtsalt ei viitsi.

seljataga on ka suhteliselt kurnav,kuid siiski meeldiv nädalalõpp.pidu oli ikkagi tasemel ja möllu sai kõvasti tehtud.seda arvamust jagasid isegi nn. kõrvalmaja naabrid,kes arvasid,et me liiga kõvasti "räägime" ja meie vaigistamiseks politsei kohale kutsusid.eks kell näitas ka juba varajasi hommikutunde ja nad olid isegi päris kaua meie muusikavalikut taluma pidanud.

pidu käis see eest mitmel rindel ja mitmele maitsele. kellele näiteks meeldis märjaks saada ja teisi märjaks kasta,need võisid viibida köögis kus shampuse vahtu jagus kõigile ning kõikjale, eriti seintele ja lagedele.põrandast pole mõtet muidugi üldse rääkida.seal oli kohati lihtsalt uputus,kus mõni väiksemgi loom oleks võinud ära uppuda.

toas aga oli tõsine tantsumaraton ning muusikavaliku koha pealt on mul küll kahjuks mäluaugud. aga kõigile paistis meeldivat,nii et probleemi ei näe.ja lõppkokkuvõttes oli ikkagi väga tore!ja kõige toredam,et nii palju häid sõpru kokku tuli.ja sellistel hetkedel saadki tegelikult aru,kui palju neid tegelikult on,mis sest et iga päev ninapidi koos ei ole.

ei tea kas see on tingitud vanuse lisandumisest või mitte,kuid olen üldse rahulikumaks muutunud.ses mõttes,et püüan asju tasakaalukalt võtta ja mitte erilisi ootusi või lootusi kellegi või millegi suhtes püstitada.ei saa ju oodata kelleltki midagi,mida ta teha ei taha või mille peale ta isegi ei mõtle,et võiks teha või olla või mida iganes.elu on selline.inimesed on sellised.igaüks on nii nagu ta on ja tahab olla või tal lihtsalt kukub nii välja.ja nii vist peabki olema.ja kui meil pole kellegi suhtes mingeid kõrgeid ootusi, ei pea me ka nendes pettuma. ja elu läheb rahulikult edasi.küll võibolla liigses rutiinis,kuid siiski..muudkui edasi ja edasi...ja kindlasti tuleb ka hetki kus teod ületavad ootused ning lootused.ja see on hea ning meeldiv.

peaga või peata

nädalavahetus möödus ütlemata sündmusterohkelt,mis annab tunda tänaseni. ja arvatavasti veel mõned päevad. nimelt reedel külastades klubi tallinnat juhtus minuga täiesti ootamatu asi,millest ma siiani täpselt aru ei ole saanud kuidas sai see üldse juhtuda ja mismoodi see täpselt juhtus:Sigaljuhul leidsin ma mingi hetk ennast põrandalt pikali meeletu valu läbistades pead.kuidagimoodi oli mul õnnestunud pikali peaga vastu põrandat kukkuda,kuid sellele eelnevaid momente ei suuda ma siiamaani meenutada.tean lihtsalt seda,et ma tantsisin.ja haarates kinni lähimast seisvast inimesest,et mitte pikali kukkuda,tuli see temale liiga ootamatult,ning ta kukkus veel omakorda mulle otsa ja oma peaga vastu minu pead. nii et pauk tuli kahelt poolt.veidike toibumist ja pidu läks edasi.suuri muutusi ma ei täheldanud,kuigi süda läks kergelt pahaks ja läksin seepeale wc-sse ropsima..pea käis ülejäändu aja küll ringi ja tarbisin seepeale palju vett,kuid mingit valu ma ei tundnud. kuid see eest hommikul pidi küll pea otsas lõhkema. otsaesist ei tasund üldse puutuda ja nuuskamisest ei tulnud samuti midagi välja ja kuklas oli ka üks suur muhk,millel rassel tuvastas punaka-sinaka värvuse.ma täitsa imestasin,et mu silmaalused sinised ei olnud,sest valuastme järgi sain ma matsu täpselt kahe silma vahele ja otsmikule.peavalu aga kestab veel siiani ja samuti peapööritused. esmaspäeval tööl viibides leidsin,et see polnud ikka kõige parem mõte siia tulla,ning seejärel suundusin hoopis traumapunkti. seal uurisid kohe neli meesarsti minu pead, peale mida mind ratastoolis läbi suure haigla veeti tomograafiasse ning sealt tagasi.täitsa piinlik oli kohe nende inimeste ees,kes seal karkude ja hulga kipsiga ringi karglesid.seejärel kutsuti mind jälle kabinetti kus pidulikult anti teada,et luumurde teil peas ei ole! aga minge koju ja pikutage mõned päevad ja võtke ohtralt valuvaigisteid.need pidavat aitama.nii ma siis nüüd siin olen ja mõtlen,et järgmine pidu ma parem istun;)

On horse`s back

When night is uglier than night.And day is just the longer half.And work is lame as work.And somehow your veins are filled with salt. A piece of white cloud,not big. You carefully mixes honey into the milk. And three fresh fern roots. And drink this tea, that makes you warm inside like the sun. One day you will find your white horses. And you will make the small bells ring. As you rise on the horse`s back with proud valour. You ride and see how clear your thoughts become. You no longer fear looking back. Mean ghosts` grasp can no longer reach you. You can see them, but they cannot catch you. For they have no way to find your paths. A clock is made into a wall clock by holding nail. Hit by mother when father was not there. Time eats up years, but still the bout is sailing. It is as it is and has been what has been. Three armful of longing. And now carefully mixes honey into the milk. And then dream about all hopes. And drink this tea, that makes you warm inside like the sun. One day you will find...


Dagö "Tõuseb traavile"

näod..

viimasel ajal on mul väga hästi tulnud välja nägude tegemine...ma võiksid lausa eksperdiks hakata. näiteks viimased tööpäevad olen ma koguaeg teinud nägu,et ma töötan..meeleheitliku raevuga..tegelikult aga lahendan hoopis ristsõnu ja teen mitte midagi. ja täna lähen trenni õhtul,ning arvatavasti teen nägu,et pumpan kohutavalt muskleid,kuigi ega ikka ei pumpa küll..pole mida pumbata. no ja ülbe nägu on mul nagunii koguaeg ees;)

tuh-tuh minek! uude ellu...

Olen kümme päeva elanud elu,mida võikski elama jääda.Reaalsusesse on väga raske tagasi pöörduda ja ega ei tahagi.Siit lahkudes, lahkusin ma nii mõnestki asjast ja kuigi see oli raske hakkas jälle teisest küljest kergem,sest lihtsalt jõudu ei jätkunud enam tuuleveskitega võidelda. Milleks tõestada midagi,mida nagunii ei usuta ja mida ei tahetagi uskuda.Sest kõik on juba ammu ilma ju nendes peakestes välja mõeldud. Ja halba on alati kergem uskuda. Aga jah.See teema on küll ennast minu jaoks täiesti ammendanud.Ja eks igaüks valib ise oma tee ja keda ning mida ta seal kohtab.Ja usun,et on olemas ka selliseid inimsuhteid,kus ei pea ennast koguaeg tõestama ja laskma ennast materdada ja järeljooksma ja ma ei tea mida veel.Ning olema koguaeg valmis ainult siis,kui kellelgi on midagi vaja.Mõttetu.
Aga mäed on need mis mind kutsuvad ja kõik sinna juurde kuuluv ka.Ma arvan,et ma võiksin hakata mägede kunniks,et neid valitseda ja lasta neil mind mingil määral valitseda. Lihtsalt see vabaduse ja puhtuse tunne,mis on sinu sees,kui tuhised mööda kõrgemat tippu kõrgtatrates on lihtsallt kirjeldamatu. Ja kakao rummiga teeb ka mõnusalt soojaks seest.
Mõtlesin seal nii mõnedki mõtted selgeks.Ja see pakkus mulle rahuldust.Ma olen nüüd parem inimene.Ja seda ka enda vastu.Mis ongi kõige tähtsam ma arvan.

want to be your everything...

sa istud diivanil ja sositad mulle kõrva..sinu kuum hingeõhk muudab mu keha imelikuks.eriti veel külmas ja niiskes ruumis,kus ainuke võimalus sooja saada on pugeda sinu kaissu ja suur tekk endal ümber tõmmata.aga just nii mulle meeldibki.ma võiksin nii tundide viisi istuda..kuid kahjuks pole ühel meist selleks kannatust.üldse võiksin ma tundide kaupa mitte kui midagi teha,lihtsatl istuda,vahtida lage või seina või mis iganes objekti ja mul ei hakka ikkagi igav.lihtsalt liiga palju mõtteid tiirleb selleks minu peas.ma suudan terved maailmad kokku mõelda ja üksinda oma mõtetes neid analüüsida.ja ikkagi pole mul igav...sa sosistad,et armastad mind.need sõnad tähendavad mulle rohkem,kui sa ehk nendega öelda tahtsid.
ärkan erilise tundega.naljakas.vahel teed silmad lahti ja tead,et täna saadab sind mõnus tunne terve päeva,sest öösel kui magasid,juhtus midagi.aga mis see oli,ei saa sa kunagi teada. kaks noormeest vett jagamas.aasad.naeratus.ämber.
"mis sa neljapäeval või reedel plaanid teha?"
"ma ei tea..neljapäeval vist midagi...aga reedel lähen jaanituld vaatama sinna metsa taha"
"siis ma tulen ka sinna..."
oleks juba reede mõtlen.
väljas on aga palju lund.ja tundub,et sellel polegi otsa.igavene talv.igavene lumi.me oleme neetud.kevad jääb unistustemaale.lilled ei õitse.linnud ei laula.hormoonid ei mölla.tahaks tunda õrna kevadtuult põski paitamas.hingata sisse seda värsket tärkamislõhna.liiga kaugel paistab see kõik hetkel olevat. liiga kaugel.
ikka pole reede,alles esmaspäev..ja see reede ei tulegi.seda reedet ei eksisteerigi.pole kunagi olemas olnudki.ja ei omagi mingit tähtsust. kuigi seal oli juba kevad läbi ja linnud laulsid täiest kõrist.soe oli.ja vett täis ämber isegi ei tundunud raske.koerad tahavad ikkagi juua.ma küll ei mõista miks just terve ämbritäis.nad on ju nii pisikesed.
kus sa oled?miks ei silita su käed õrnalt mu nahka,mis karjub su puudutuste järele.aa.sa istud seal eemal.aga tule siis lähemale,sa ei pea ju ennast varjama.või pead?aga miks?kõik on ju just nii nagu peab.ma kuulun sulle.tule ja võta!

kevad,sügis.....suvi

"mis sul viga on?"
"ei miskit"
"no miskit ju on kui sul selline nägu peas on"
"..."
"nuh?"
"taevas on täna nii ilus. ja päike paistab!"
"linnud vist tulevad lõunamaalt siia"
"vaevalt, on ju veebruari kuu"
"aga südames on kevad"
"..."
"täna ma näen teda!!!lõpuks..olin seda kaua oodanud"
"vedas sul"
"vedas tõesti...väike lootuskiir peale kõiki neid pettumusi"
"pettumusi... petetud musisid?"
"ei..hinge valu"
"jah...uks teeb avades mõnusat kiiksuvat häält.see meeldib mulle"
"mulle ka"
"tore. peaksime kunagi koos puravikke minema metsa korjama"
"jah,siis kui spdames sügis on"
"njaa.praegu on alles kevad"
"aga see on ju hea"
"..."
"sest siis on meil veel aega"
"aeg...aeg...aeg...kuna see lõppeb?kuna küll jõuame nii kaugele,et aeg saab otsa?"
"ma vist olen päris lähedal sellele"
"kas tõesti?"
"jah,tundub nii..linnudki on taevast kadunud"
"on tõesti.kahju"
"soovid ehk pitsi konjakit?"
"ei teeks paha.ehk isegi head, jooks ajaga võidu konjakit"
"ega sul kiire pole?"
"on.kindlasti on.aga istume maha,küll kiire mööda läheb."
"mis tal muud üle jääb"
"ega ei jäägi.varsti on suvi"
"oo.ma nii ootan seda."
"jaa.mina ka...siis täituvad ehk ka lootused ja pettumused kaovad igaveseks."
"loodad,et suudad unustada?"
"jah,kogu hingest loodan!"
"tore..."
"..."

seebikas "Eikellegi Kristin"

163/220 Jane räägib Kristole, et suusareisi tuleks takistada. Marek ütleb Kristinile, et armastab teda kui ema. Kristin on seda kuuldes raevus ja ütleb, et tahaks Mareki korterist välja visata. Kristin ja Kristo kohtuvad juhuslikult liftis. Marek on kodus, kui ühtäkki heliseb lauatelefon. Ta ei julge sellele vastata, olles siiani šokis Eesti Energia kõnest. Rasseli kontorisse läinud Peeter näeb Piilut ja minestab. Kristo paneb Airele kaarte ja need näitavad, et Aire abiellub. Silver ei suuda Airele andestada, et too saab alati oma tahtmise.

vaiki kui võid...

tühjus, tuimus, tüdimus, trööstitus, talumatus,tung...

tung muuta maailm paremaks...

lootusetus...

Vaiki kui võid,jää tasa sest sõnu ei kuule sa veel jah,vaiki kui võid,vii kaasa mu hääl,mis sind saatma jääb veel

Kuulata vaid,kui tahad siis sinuni jõuda võib see jah,vaiki kui võid,vii kaasa mu hääl,mis sind saatma jääb veel

Mu laulud elavad sus veel kui eilse kaja mis tänaseni kostab sinu sees ja kui sa praegu tunned,et sa mind ei vaja siis tea,et kõik on alles alguses

Vaikuse hääl on valus kui kelluke hele ja hellus sa vaiki kui võid,ma palun sest vaikne on hääl,kellal sel

I Live In The Twentieth Century

I live in the Twentieth Century
and you lie here beside me.
You were unhappy when you fell asleep.
There was nothing I could do about it.
I felt hopeless.
Your face is so beautiful that I cannot stop
to describe it, and there's nothing
I can do to make you happy
while you sleep.

no fear-destination darkness

küll see elu võib olla ikka keeruline...aga nagu mu eilne vestluskaaslane eile hilisõhtul ütles,et elu on keeruline seepärast,et inimesed on nii keerulised. milles tal on õigus.kuid kas tõesti kuidagi lihtsamalt ei saaks?!palun,tehke nii,et kõik oleks selge ja poleks arusaamatusi ja keegi ei räägiks kellestki taga.ja üldse,ma ei saa aru,mis inimeste peas toimub.kõik on korras ja järgmisel hetkel suudab ta sind millegi täiesti arusaamatu ja ebameeldivaga üllatada,mis pöörab kõik pahupidi peas ja hinges.ja see ei ole lihtsalt mingi hetke emotsiooni ajendil öeldud,vaid jätab mulje nagu ta mõtlekski sinust koguaeg niimoodi...niimoodi halvasti. ja kuhu niimoodi peaks välja jõudma?ei jõuagi...rong on peatunud.ning ei sõida enne edasi kui kütust juurde on pandud.või kantakse üldse maha.

raske,raske on.hingel vähemalt.ja see muutub juba füüsiliselt talumatuks.tahaksin olla keegi teine,keegi kes ei võta asju hinge,kellest kõik mööda tuhiseb,keegi mitte mina.endaga võib ikka päris raske olla.nende mõtetega.mida ei tahakski tegelt mõelda.aga raisad ei lähe ära ka peast.närvi ajavad aind.kahju et pole kuskil naba juures nuppu "empty recycle bin" ja kustutaks kõik oma mõtted ära.issand milline kergendus see oleks.käiks tühja peaga ringi muie näol,silmad klaasistunud...

eile käisid jehoova tunnistajad minuga rääkimas.päris huvitav kogemus ma ütleks.küsisid,et kas olen mõelnud,miks nii palju kurjust on praegu maailmas.et mis selle küll võiks põhjustada? ja ma ei osanud midagi öelda selle peale.imelik.mis siis põhjustab?inimesed ikka ise ma usun..aga mis neid ajendab...ei tea..nemad lõid muidugi piibli koha lahti ja hakkasid mulle saatanast rääkima, ja inimvalitsuse lõpust ja jumala kuningriigi jõustumisest...pool juttu lasin muidugi kõrvust mööda ja piiblit pole mulle küll vaja tsiteerida...olen seda ise mitu korda lugenud ja tean väga hästi mis seal kirjas.aga jah.pani mõtlema...nad tundusid nii tavalised inimesed.ja nad tundusid selles ise nii veendunud olevat.kummaline...ja iga kord ma siis mõtlen,et kui nende usk juba nii suur on,et miks nad mingit õiget usku ei valinud. kuigi see pole vist poliitiliselt korrektne.kuid tundub,et nad suudaks kuskil mujal mingit arukamat rida ajada kui jehoova tunnistajatena.aga see selleks..

vot kus lops...vahel on kasu kui teed töökaaslase ees kurba nägu ja küsid,et ega tal üleliigset radikat kodus ei ole.sest boss ju ei jaga matsu kui temalt küsida..siis projektijuht helistaski bossile ja ütles,et ärgu too tulgu enam ilma radikata tagasi,et külmetab siin inimesed surnuks..no ja näe imet.ongi radikas laua all ja kütab mind kuumaks;)nice day afterall in hell.

Oma abikaasaga avalikes kohtades amelemine on kuritegu - võtke see endale teadmiseks!!!!!

oeh...,oskan küll vist ainult ohata viimasel ajal. maailm muutub minu jaoks järjest enam arusaamatumaks ning segadus pulbitseb hinges.ma lihtsalt ei saa enam mitte millestki aru ja ma ei saa aru mida inimesed minult ootavad. ja tundub,et olen süüdi kõigis maailma pattudes.küll ma ütlen midagi valesti,küll ma teen midagi valesti ja raudselt ka mõtlen valesti ja saan kõigest valesti aru ning vähe sellest,et ma probleemides süüdi olen,ma ise alustan neid probleeme.ühesõnaga kõik hädad saavad minust alguse:S
njah.mis siin ikka halada.see polegi tegelt üldse hala,sest mul suht pohhui kõigest.ma ei viitsi enam mingeid draamasid kuulata ja neis osaleda.jätaks hea meelega kogu selle elu siin maha ja alustaks kuskil täiesti otsast peale.ei tea kas see oleks võimalik?no muidugi oma kaks musi võtaks ma ka kaasa.ilma nendeta polegi elu võimalik.ei uus ega vana.
olen nii väsinud..täiesti tühjaks pigistatud.ma ei viitsi enam midagi.isegi kurta mitte.mis mõttega?ei olegi mõtet.kogu see asi on nii ülepaisutatud ja tegelt ma ei saagi täpselt aru milles see probleem seisneb?!kas minus? tehke siis mulle selgeks,milles täpsemalt!sest ma ei saaaaaaaaa aruuuuuuuuuuuuu!!!ma vist olen juhm.juhmim juhmidest.