kolmapäev, detsember 21

temperatuur 39 kraadi ja otsa ei paista...

lihtsalt hing on juba täis sellest haigeks olemisest. just siis kui juba tundsin end inimesena ja suhteliselt tervena,lööb lambist mingi 39 kraadine palavik välja.ma ei saa aru kust see kõik tuleb?!viimased kaks kuud on ikka täielik piin olnud.häda häda otsa.juba huviga ootan,mis haigus mind järgmisena tabab ja üllatada suudab.nii tore,kas pole.
kogu mu asjaajamine kannatab sellepärast kohutavalt.osad kingid veel ostmata ja just praegu on see kõikse kiirem aeg,kus vaja kooli asjad ära teha ja sajas kohas korraga olla.masendav. suudaks siis vähemalt püstigi olla,siis saaks mõned asjad ikka ära aetud.aga see püstiolek kestab umbes 15 minutit kui olen eelnevalt võtnud sisse topelt doosi palavikku alandavaid tablette ja ohtralt teed joond.siis hetkeks tuleb jõud tagasi ja külmavärinad lakkavad.ja kõige targem asi mis ma välja mõtlesin,et selle ajaga teha on muidugi blogis kirjutada. aga kellele ma muidu ikka kurdan.mind ju täitsa üksi jäetud.isegi gio läks kodunt minema.ei viitsinud siin mind enam kannatada.aga parem on kah,kuigi igatsus on juba peal.ikka koguaeg käib peast läbi,et kus ta nüüd on ja kas peaks juba temaga välja minema jalutama. aga nuh,spordilaagris käärikul on tal kindlasti tunduvalt lõbusam.eelmine kord õppis ta ju roomamise ära.ei tea kas seekord ka midagi uut külge hakkas:S
ja pühepäeval saab abielust pool aastat täpselt.ja viis aasta koos olemist.kas ma tõesti olen nii vana:Stundub kuidagi nii pikk aeg.samas on see jälle nii kiiresti läinud.ja terve selle aja ei ole ma kordagi igavust tundnud.ja ei paista ka tulevikus seda juhtuvat.järelikult olen ma ikka kuradi hea mehe endale saanud ja tänan selle eest iga päev jumalat.midagi head olen ma vist ikka siin ilmas teinud,et tema ära teenisin.
When you cry I cry, I cry along with you.
When you smile I smile, I smile along with you...

neljapäev, detsember 15

ALL I WANT FOR CHRISTMAS...

tuju on viimasel ajal just selline nagu väljas ilm..kergelt vihmane ja täna hakkas ka lörtsi sadama. siiski mitte väga külm ja mitte väga tuuline. kerge apaatsus on kõige suhtes tekkinud.ja lihtsalt ei suuda enam mingeid suuri emotsioone endale tekitada.püüan võtta kõike nii nagu on ja mitte liialt üle mõelda.lihtsalt elu on selline ja meie ei suuda seda kahjuks väga muuta.kõik on jumala kätes.
ja üldse olen väga sügavalt viimased pool aastat taas religioonile mõtlema hakanud.miski justkui tõmbaks mind kiriku poole ning olen hakanud ka kogudusse astumise peale mõtlema. nüüd te kindlasti mõtlete,et ma püsti hulluks läind,aga ma ei tea..süda kutsub.eks näis.
aeg lendab tõesti ruttu.nädal on möödund sellise kiiruga,et isegi aru ei saa.ja homme juba eksam.ja selle asemel, et siin kirjutada, peaksin ma hoopis raamatut lugema.aga sellest pole küll mingit kasu.loen lehekülje lõpuni ja hakkan otsast peale.ja tundub nagu loeks järgmist lehekülge,sest tekst tundub täiesti uus.sest ma lihtsalt ei suuda keskenduda.peas käib tuhat muud mõtet läbi ja ainuke mis töötab on silmad.laseb lihtsatl tekstist üle.ja siis ma mõtlen,et äkki alateadvus ikka talletab midagi ja kui eksamil mingi küsimus tuleb,siis kargab karbauhti tekst pähe.no aga jah,see on vist küll loll lootus.
no ja muidugi aktuaalne teema jõulud.sellest on muidugi ka totaalselt siiber.need võiks see aasta ikka väga kiirest mööda saada,sest tuju on null.kuigi mind isegi ei häiri see mõte ostuhullusest ja et inimesed on täiesti ära pööranud ja muutuvad kohati maniakaalseks..lihtsalt. need pole need jõulud ,mida ma armastan.kingitustest on mul jummala savi, ma pole nendele isegi mõelnud...enda omadele just.mul lihtsatl pole mitte mingisuguseid soove.ainus soov on pere.tahaks üks õhtu end õnnelikuna tunda.
ja kirikusse minna.sest mul on talle päris palju öelda...ja küsida.

...IS YOU!

kolmapäev, detsember 14

seebikas "Eikellegi Kristin"

162/220. Aire pressib Kristinilt raha välja. Kristin püüab Kõuri abiellumisplaani maha laita, kuid annab viimaks siiski järele. Kristo pakib kohvri kokku ja tahab lahkuda, Aire veenab ta ümber. Silver laseb Airel väärisasjad maha müüa, et Slovakiasse reisida. Piilu teeskleb miljonäri.

esmaspäev, detsember 12

Seebika lühitutvustus neile,kes ei tea veel,millest täpselt jutt käib.

Provintsilinna Tartu draamasari jutustab loo armastusest, mille püsima jäämine näib olevat peaaegu võimatu. Armulugu kahe noore inimese Kristini ja Mareki vahel saab alguse varasest noorukieast, mille juured viivad aastataguste sündmusteni ja perekondade vihavaenuni.
Kristin on lihtne tüdruk, kelle isa on mõjuvõimas ärimees Riho . Tema ema armus ja sai lapse. Teismelisena läks Kristin ära nunnakloostrisse, et hoida oma puhast hinge.
18-aastasena pöördub Kristin kodulinna Tartusse ning asub elama tagasihoidlikku pansionisse.
Kristinil on aga kaks väga tähtsat soovi: leida oma pere ning unelmate mees. Mõlemad soovid lähevad küll täide, kuid see ei tähenda kaugeltki veel kerget õnne... Vähemtähtsat rolli ei etenda selles draamasarjas ka Kristinit ümbritsevad sõbrad-tuttavad…

seebikas "Eikellegi Kristin"

161/220. Kristinil õnnestub Janelele anda nende elust lõpuks ometi pikk ja põhjalik ülevaade. Marek nõuab Airelt teavet selle kohta, mida naine plaanib koos Silveriga. Marek T. üritab Janes armukadedust äratada. Marek süüdistab Kristinit, kuid hoiatab, et ei lahuta temast iial.

reede, detsember 9

seebikas "Eikellegi Kristin"

160/220 Linnas levib jutt, et Aire on imetegija, kes ravib inimesi terveks. Kristin ei suuda uskuda, et Marek talle töö juurde vastu pole tulnud. Silver tahab õhtusöögil Airele üllatuse teha. Rassel korraldab skandaali. Kristin ostab Marekile uue mobiili, et teda paremini kontrollida. Piilu müksab viimast poes kogemata ja mobiil kukub maha...

neljapäev, detsember 8

mõeldes sinule

sean sammud voodi poole.sa juba ootad mind seal.magad nagu tavaliselt vasaku külje peal voodi vasakul pool.minu pool on veel jahe.püüan ilma liigset kära tekitamata teki alla pugeda. sa oled minu poole seljaga.võtan sult ümbert kinni,suudlen sind õlale ja lausun: "head ööd mu arm,armastan sind nii väga".sa pomised läbi une mulle vastu,et mina sind ka.seejärel saan alles rahuliku südamega magama jääda,teades,et midagi pole ütlemata jäänud kui hommik ei peaks koitma.
kuid täna sind pole mu kõrval.oled kaugel.liiga kaugel.taas kord öösel ei lase sa mul magada.enne kui uinun,teen ma ruumi sinu jaoks ning püüan ette kujutada, milline sa oleksid seal nii pehme ja soe ja tasane.

kolmapäev, detsember 7

cocacola,küünal ja 45 minutit

istun siin tööl ja ootan pingsalt tööpäeva lõppu.see on minu meelistegevuseks kujunenud.muud suurt mul siin hetkel teha ei olegi kui aind oodata ja oodata.ja siis rõõmsal sammul kodu poole liikuda.täna teen ma seda küll autoga,sest musi on leedu poole teel ja mina saan taas mini rõõme nautida.kuigi talvel ma isegi väga ei viitsi autoga sõita,sest hommikul avastad,et aknad on jäätund ja suur kuhi lund on auto peal ja autosse istuda ning oodata selle soojenemist on üks igavesti tüütu tegevus. selle ajaga kui oled jõudnud auto puhtaks kraapida,istuks sa juba tööl ja laseks puhurist sooja tuult enda peale puhuda.aga õnneks ei ole praegu veel nii külm ja lumetuisku ka vististi oodata ei ole.nii et võib paar päeva autoga sõita küll.
eile ekslesin kaubamajas,et ehk leidub mõni kingiidee.aga see kaubandus ajab lihtsalt hulluks ja tahtmist midagi vaadata kaob umbes 5 minuti möödudes.eile õhtul tegelesin siis ema ja isa kingitusega,ning isegi kõige väiksem ülesanne ajab pea huugama ja mõistus kaob võluväel.
tore vaikne on istuda praegu siin tööl kui laual põleb suur küünal,ees on cocacola pudel millelt naeratavad jõuluvana ja päkapikud. nii võib isegi jõulu meeleollu ennast lasta tõmmata.mulle see pime aeg ikka istub.kõik tundub kuidagi rahulikum ja linnalärm paistab kergelt vaibunum. kuigi see kõik on arvatavasti petlik, sest sel ajal tekib just inimestes paanika ja nad muudkui tormavad ringi pea laiali otsas ega tea kust kohast verivorsti haarata ja millist kuuske valida. see kõik võiks palju rahulikumalt toimuda,aga seda on küll nüüd palju tahetud minu poolt.
tegelikult vaevab minu väikest blondi pead hoopis teised mured nagu näiteks kool.või õigemini kaks kooli. ma ikka pean endale neid asju nii palju tekitama kohe.ja nüüd ongi kerge paanika,et kust otsast kõiki neid töid likvideerima peaks hakkama.aga jah.kuidagi tuleb hakkama saada või puhkuse võtma.
aga täna lähen ostan ma hoopis oma musile osa jõulukingitusest ära.vähemalt sellega on sotid selged.eile ta muidugi teatas mulle,et ma ei tohi talle üle 200 kroonist kingitust teha,et säästuperiood meil,aga no leidis küll aja ja koha kus säästma hakata.laupäeval klubis tallinn ma küll erilist säästmist ei näinud baarileti ääres;)
oeh,hakkabki lõpuks minu viimased 45 minutit töö juures läbi saama ja cocacola pudelil põhi paistma.küünalt jätkub veel mitmeks päevaks kui mitte nädalateks.sest see ikka suht pirakas küünal ilusate küldsete kaunistustega külgedel.olen ikka hea ostu teinud.tubli tubli kristin.

teisipäev, detsember 6

taevas

Kes on mul muu taevas kui sina?
Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.

Psalmid 73:25

sina Musi oledki minu taevas ja paradiis.
samas on ka see lõpmatuse ja igaviku sümbol,mis meid kunagi ei hülga.olgu ta siis nii pilvine või sinisest sinisem.ikkagi on ta olemas ja tundub,nagu neelaks enda alla kogu meie teadmata elu ja rohkemgi veel. tahaks loota,et kunagi kui SEE aeg kätte jõuab ja aeg on sammud sinna poole seada,siis olen ikkagi selle vääriline ning saan ühineda oma kõige kallimate inimestega kes mind seal juba ootavad.