sombune päev

meeletult raske on ennast midagi tegema sundida.kohutav väsimus on peal ja ilm ei aita ka sugugi kaasa.hetkel tahaks istuda lihtsalt kodus teki sees ja kuulata kingiks saadud kelly clarksoni plaati.ja mitte millelegi mõelda.lihtsalt ei viitsi.

seljataga on ka suhteliselt kurnav,kuid siiski meeldiv nädalalõpp.pidu oli ikkagi tasemel ja möllu sai kõvasti tehtud.seda arvamust jagasid isegi nn. kõrvalmaja naabrid,kes arvasid,et me liiga kõvasti "räägime" ja meie vaigistamiseks politsei kohale kutsusid.eks kell näitas ka juba varajasi hommikutunde ja nad olid isegi päris kaua meie muusikavalikut taluma pidanud.

pidu käis see eest mitmel rindel ja mitmele maitsele. kellele näiteks meeldis märjaks saada ja teisi märjaks kasta,need võisid viibida köögis kus shampuse vahtu jagus kõigile ning kõikjale, eriti seintele ja lagedele.põrandast pole mõtet muidugi üldse rääkida.seal oli kohati lihtsalt uputus,kus mõni väiksemgi loom oleks võinud ära uppuda.

toas aga oli tõsine tantsumaraton ning muusikavaliku koha pealt on mul küll kahjuks mäluaugud. aga kõigile paistis meeldivat,nii et probleemi ei näe.ja lõppkokkuvõttes oli ikkagi väga tore!ja kõige toredam,et nii palju häid sõpru kokku tuli.ja sellistel hetkedel saadki tegelikult aru,kui palju neid tegelikult on,mis sest et iga päev ninapidi koos ei ole.

ei tea kas see on tingitud vanuse lisandumisest või mitte,kuid olen üldse rahulikumaks muutunud.ses mõttes,et püüan asju tasakaalukalt võtta ja mitte erilisi ootusi või lootusi kellegi või millegi suhtes püstitada.ei saa ju oodata kelleltki midagi,mida ta teha ei taha või mille peale ta isegi ei mõtle,et võiks teha või olla või mida iganes.elu on selline.inimesed on sellised.igaüks on nii nagu ta on ja tahab olla või tal lihtsalt kukub nii välja.ja nii vist peabki olema.ja kui meil pole kellegi suhtes mingeid kõrgeid ootusi, ei pea me ka nendes pettuma. ja elu läheb rahulikult edasi.küll võibolla liigses rutiinis,kuid siiski..muudkui edasi ja edasi...ja kindlasti tuleb ka hetki kus teod ületavad ootused ning lootused.ja see on hea ning meeldiv.

peaga või peata

nädalavahetus möödus ütlemata sündmusterohkelt,mis annab tunda tänaseni. ja arvatavasti veel mõned päevad. nimelt reedel külastades klubi tallinnat juhtus minuga täiesti ootamatu asi,millest ma siiani täpselt aru ei ole saanud kuidas sai see üldse juhtuda ja mismoodi see täpselt juhtus:Sigaljuhul leidsin ma mingi hetk ennast põrandalt pikali meeletu valu läbistades pead.kuidagimoodi oli mul õnnestunud pikali peaga vastu põrandat kukkuda,kuid sellele eelnevaid momente ei suuda ma siiamaani meenutada.tean lihtsalt seda,et ma tantsisin.ja haarates kinni lähimast seisvast inimesest,et mitte pikali kukkuda,tuli see temale liiga ootamatult,ning ta kukkus veel omakorda mulle otsa ja oma peaga vastu minu pead. nii et pauk tuli kahelt poolt.veidike toibumist ja pidu läks edasi.suuri muutusi ma ei täheldanud,kuigi süda läks kergelt pahaks ja läksin seepeale wc-sse ropsima..pea käis ülejäändu aja küll ringi ja tarbisin seepeale palju vett,kuid mingit valu ma ei tundnud. kuid see eest hommikul pidi küll pea otsas lõhkema. otsaesist ei tasund üldse puutuda ja nuuskamisest ei tulnud samuti midagi välja ja kuklas oli ka üks suur muhk,millel rassel tuvastas punaka-sinaka värvuse.ma täitsa imestasin,et mu silmaalused sinised ei olnud,sest valuastme järgi sain ma matsu täpselt kahe silma vahele ja otsmikule.peavalu aga kestab veel siiani ja samuti peapööritused. esmaspäeval tööl viibides leidsin,et see polnud ikka kõige parem mõte siia tulla,ning seejärel suundusin hoopis traumapunkti. seal uurisid kohe neli meesarsti minu pead, peale mida mind ratastoolis läbi suure haigla veeti tomograafiasse ning sealt tagasi.täitsa piinlik oli kohe nende inimeste ees,kes seal karkude ja hulga kipsiga ringi karglesid.seejärel kutsuti mind jälle kabinetti kus pidulikult anti teada,et luumurde teil peas ei ole! aga minge koju ja pikutage mõned päevad ja võtke ohtralt valuvaigisteid.need pidavat aitama.nii ma siis nüüd siin olen ja mõtlen,et järgmine pidu ma parem istun;)

On horse`s back

When night is uglier than night.And day is just the longer half.And work is lame as work.And somehow your veins are filled with salt. A piece of white cloud,not big. You carefully mixes honey into the milk. And three fresh fern roots. And drink this tea, that makes you warm inside like the sun. One day you will find your white horses. And you will make the small bells ring. As you rise on the horse`s back with proud valour. You ride and see how clear your thoughts become. You no longer fear looking back. Mean ghosts` grasp can no longer reach you. You can see them, but they cannot catch you. For they have no way to find your paths. A clock is made into a wall clock by holding nail. Hit by mother when father was not there. Time eats up years, but still the bout is sailing. It is as it is and has been what has been. Three armful of longing. And now carefully mixes honey into the milk. And then dream about all hopes. And drink this tea, that makes you warm inside like the sun. One day you will find...


Dagö "Tõuseb traavile"

näod..

viimasel ajal on mul väga hästi tulnud välja nägude tegemine...ma võiksid lausa eksperdiks hakata. näiteks viimased tööpäevad olen ma koguaeg teinud nägu,et ma töötan..meeleheitliku raevuga..tegelikult aga lahendan hoopis ristsõnu ja teen mitte midagi. ja täna lähen trenni õhtul,ning arvatavasti teen nägu,et pumpan kohutavalt muskleid,kuigi ega ikka ei pumpa küll..pole mida pumbata. no ja ülbe nägu on mul nagunii koguaeg ees;)