tuh-tuh minek! uude ellu...

Olen kümme päeva elanud elu,mida võikski elama jääda.Reaalsusesse on väga raske tagasi pöörduda ja ega ei tahagi.Siit lahkudes, lahkusin ma nii mõnestki asjast ja kuigi see oli raske hakkas jälle teisest küljest kergem,sest lihtsalt jõudu ei jätkunud enam tuuleveskitega võidelda. Milleks tõestada midagi,mida nagunii ei usuta ja mida ei tahetagi uskuda.Sest kõik on juba ammu ilma ju nendes peakestes välja mõeldud. Ja halba on alati kergem uskuda. Aga jah.See teema on küll ennast minu jaoks täiesti ammendanud.Ja eks igaüks valib ise oma tee ja keda ning mida ta seal kohtab.Ja usun,et on olemas ka selliseid inimsuhteid,kus ei pea ennast koguaeg tõestama ja laskma ennast materdada ja järeljooksma ja ma ei tea mida veel.Ning olema koguaeg valmis ainult siis,kui kellelgi on midagi vaja.Mõttetu.
Aga mäed on need mis mind kutsuvad ja kõik sinna juurde kuuluv ka.Ma arvan,et ma võiksin hakata mägede kunniks,et neid valitseda ja lasta neil mind mingil määral valitseda. Lihtsalt see vabaduse ja puhtuse tunne,mis on sinu sees,kui tuhised mööda kõrgemat tippu kõrgtatrates on lihtsallt kirjeldamatu. Ja kakao rummiga teeb ka mõnusalt soojaks seest.
Mõtlesin seal nii mõnedki mõtted selgeks.Ja see pakkus mulle rahuldust.Ma olen nüüd parem inimene.Ja seda ka enda vastu.Mis ongi kõige tähtsam ma arvan.

want to be your everything...

sa istud diivanil ja sositad mulle kõrva..sinu kuum hingeõhk muudab mu keha imelikuks.eriti veel külmas ja niiskes ruumis,kus ainuke võimalus sooja saada on pugeda sinu kaissu ja suur tekk endal ümber tõmmata.aga just nii mulle meeldibki.ma võiksin nii tundide viisi istuda..kuid kahjuks pole ühel meist selleks kannatust.üldse võiksin ma tundide kaupa mitte kui midagi teha,lihtsatl istuda,vahtida lage või seina või mis iganes objekti ja mul ei hakka ikkagi igav.lihtsalt liiga palju mõtteid tiirleb selleks minu peas.ma suudan terved maailmad kokku mõelda ja üksinda oma mõtetes neid analüüsida.ja ikkagi pole mul igav...sa sosistad,et armastad mind.need sõnad tähendavad mulle rohkem,kui sa ehk nendega öelda tahtsid.
ärkan erilise tundega.naljakas.vahel teed silmad lahti ja tead,et täna saadab sind mõnus tunne terve päeva,sest öösel kui magasid,juhtus midagi.aga mis see oli,ei saa sa kunagi teada. kaks noormeest vett jagamas.aasad.naeratus.ämber.
"mis sa neljapäeval või reedel plaanid teha?"
"ma ei tea..neljapäeval vist midagi...aga reedel lähen jaanituld vaatama sinna metsa taha"
"siis ma tulen ka sinna..."
oleks juba reede mõtlen.
väljas on aga palju lund.ja tundub,et sellel polegi otsa.igavene talv.igavene lumi.me oleme neetud.kevad jääb unistustemaale.lilled ei õitse.linnud ei laula.hormoonid ei mölla.tahaks tunda õrna kevadtuult põski paitamas.hingata sisse seda värsket tärkamislõhna.liiga kaugel paistab see kõik hetkel olevat. liiga kaugel.
ikka pole reede,alles esmaspäev..ja see reede ei tulegi.seda reedet ei eksisteerigi.pole kunagi olemas olnudki.ja ei omagi mingit tähtsust. kuigi seal oli juba kevad läbi ja linnud laulsid täiest kõrist.soe oli.ja vett täis ämber isegi ei tundunud raske.koerad tahavad ikkagi juua.ma küll ei mõista miks just terve ämbritäis.nad on ju nii pisikesed.
kus sa oled?miks ei silita su käed õrnalt mu nahka,mis karjub su puudutuste järele.aa.sa istud seal eemal.aga tule siis lähemale,sa ei pea ju ennast varjama.või pead?aga miks?kõik on ju just nii nagu peab.ma kuulun sulle.tule ja võta!

kevad,sügis.....suvi

"mis sul viga on?"
"ei miskit"
"no miskit ju on kui sul selline nägu peas on"
"..."
"nuh?"
"taevas on täna nii ilus. ja päike paistab!"
"linnud vist tulevad lõunamaalt siia"
"vaevalt, on ju veebruari kuu"
"aga südames on kevad"
"..."
"täna ma näen teda!!!lõpuks..olin seda kaua oodanud"
"vedas sul"
"vedas tõesti...väike lootuskiir peale kõiki neid pettumusi"
"pettumusi... petetud musisid?"
"ei..hinge valu"
"jah...uks teeb avades mõnusat kiiksuvat häält.see meeldib mulle"
"mulle ka"
"tore. peaksime kunagi koos puravikke minema metsa korjama"
"jah,siis kui spdames sügis on"
"njaa.praegu on alles kevad"
"aga see on ju hea"
"..."
"sest siis on meil veel aega"
"aeg...aeg...aeg...kuna see lõppeb?kuna küll jõuame nii kaugele,et aeg saab otsa?"
"ma vist olen päris lähedal sellele"
"kas tõesti?"
"jah,tundub nii..linnudki on taevast kadunud"
"on tõesti.kahju"
"soovid ehk pitsi konjakit?"
"ei teeks paha.ehk isegi head, jooks ajaga võidu konjakit"
"ega sul kiire pole?"
"on.kindlasti on.aga istume maha,küll kiire mööda läheb."
"mis tal muud üle jääb"
"ega ei jäägi.varsti on suvi"
"oo.ma nii ootan seda."
"jaa.mina ka...siis täituvad ehk ka lootused ja pettumused kaovad igaveseks."
"loodad,et suudad unustada?"
"jah,kogu hingest loodan!"
"tore..."
"..."